Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kriitiline suhtumine valitsuse mõjudesse ja läbipaistvuse puudumisse energiaplaanide osas (kolmandas kõnes) ning usuvabaduse piiramise vastu võitleva positsiooni (neljas kõnes) – need näited illustreerivad tugevamat opositsiooni teatud valitsuse poolt rakendatavatele meetmetele; teistes kõnes jääb toetus eelnõule tugevamaks, kuid opositsioon väljendub majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede kriitikas.

Põhirõhk kriitikale koalitsiooni ning SDE rolli suhtes; esitab väljakutseid ministrite seisukohtade osas ja rõhutab vajadust konkreetsete vastuste saamiseks. Gunksitab ministri või valitsuse paanikat külvavate väljaütlemiste üle; üldiselt positsioneerub opositsioonina esile tõstes koalitsiooni ebakõlasid mõnede poliitikate korraldamisel.

Kõrgelt kriitiline valitsuse ja sellele koalitsiooni suhtes; keskendub eeskätt pangamaksu ja maksukorralduse vastuoludele, ning süüdistab valitsust majanduse süvenemises ja ostujõu languses. Tugev opositsiooniloogika suunatud Reformierakonnale ja sotsiaaldemokraatidele kui peamistele vastuolude osapooltele, ning erakorralised valimised kui vahend mandaadi uuendamiseks. Käitumine deklareerib kompromissivõimet ainult laialdase valitsuse kriisiga.

Põhiline vastuhakk on suunatud valitsuse energiapoliitikale ja rohepöörde teostusele; kriitika keskmes on hinnatasemed tarbijale, investeeringute ja kulutuste läbipaistvus ning Eesti majanduse konkurentsivõime. Soovitused keskenduvad pragmaatilisusele ja võimalusele riigi ja erakondadevahelise koostöölaine muutustele; kriitika on tugev, eelarve- ja koostööprobleemide lahendamiseks seisab pragmaatiliselt vastas.

Põhiline vastuhakk on suunatud valitsusele ja koalitsioonile energiapoliitikaga ning üldisele majanduslikule suunale. Ta süüdistab neid kuulamatuse ja vastuoluliste otsuste eest ning rõhutab, et opositsiooni toetus on suur (viidatakse 70%-le elanikkonnast). Korduvalt kinnitab umbusaldusavalduse läbiviimist ning väljendab vajadust muuta poliitikat consumer-centered ja ekspertide soovituste järgi.

Peamine vastane on valitsus ja Tallinna linnavalitsus (koos kõigi seotud poliitiliste jõududega); kriitika on nii poliitiline (ministeeriumide juhtimise kohta) kui ka menetluslik (sisekontrolli ja politsei poole pöördumise puudumine). Eesmärk on suurendada kontrolli, vastutust ja potentsiaalse süü aspekti avamist; rammus opposition toon, tugeva kriitika ning vähese valmisolekuni kompromissile.

Kõrge ja selge opositsiooni toon valitsusele ja välisministrile; kritiseerib valitsuse ja Keskerakonna poliitikat ning ministri vastuste puudumist. Ta süüdistab ebakindluses ja retoorikas, nimetab viiruseks valitsuskabinetis toimuvat ning rõhutab, et tuleb endale vastuseid, mitte pelgalt rünnakuid; väljendab tugevat vastuseisu praegusele välispoliitika suunale.

Juhtiv vastane koalitsiooni maksupoliitikale; kritiseerib valitsuse otsuseid ning nimetab neid ebapopulaarseteks ning kahjulikeks majandusele. Tasakaalustatud, kuid tihedalt poliitilisele vastasseisule suunatud kriitika; rõhutab, et opositsioon esindab inimeste huve ja regionaalset võrdsust, ning viitab koalitsiooni puudulikule visioonile.