Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Näitab teadmisi energiapoliitikast ja taastuvenergiast, mainides majanduslikku tasakaalu ja 2030. aasta eesmärki. Viitab Rootsi analüütikute väitele tuuleenergia kahjumilisusest ning kasutab välisriikide kogemusi kui konteksti. Demonstreerib kompetentsi hindama tehnilisi ja majanduslikke aspekte ilma liialdavat optimismi ostmata.

Näitab energiapoliitika ja -majanduse mõistust: viitab põlevkivireservidele, katelde töövajadusele ja amortiseerumise probleemidele ning vajadusele hinnata reaalset operatiivset mõju. Toob näite Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja Soome kogemust rohepöörde mõju kohta ning kasutab terminoloogiat nagu desünkroniseerimine ja saartalitlus, et illustreerida arutelu keerukust.

Näitab teadmisi taimekaitsevahendite kasutamisel ja regulatsioonides ning konkurentsi mõjutavates tegurites. Viitab konkreetsele näitele: Poola/Läti/Leedu võrdluses on lubatud tõrjevahendeid rohkem kui Eestis, mis mõjutab marjakasvatajate konkurentsivõimet. Viitab Eesti Aiandusliidule ja pikaaegsele probleemile ning rõhutab vajadust olukorra kaardistamiseks ja parandamiseks.

Tekstis on viidatud oskustele ja teadmistele valimiste turvalisuse, läbipaistvuse ja auditeerimise teemadel: OSCE vaatlusaruanidelt tõstatatud puuduste analüüs, TalTechi teadlaste tööde ja leidude kaasamine, ning e‑valimiste tehnilise kontrolli ning võimalikku manipuleerimist käsitlevad küsimused. Esitatakse vajadus kaasata sõltumatuid eksperte ja väliskogemust.

Kvalifikatsioonina on esindaja näidanud kindlat majandusteaduslikku tausta: viitab konjunktuuriinstituudi analüüsile, kasutab spetsiifilisi inflatsiooninumbreid (5,2–7% vahemik, toiduhinnad 6–8%), ning toob välja 300 000+ inimeste vaesuse ja toidukorvi probleemi. Esitab rahvusvahelisi näiteid Euroopa Liidust toiduainete käibemaksu erisuste kohta ning kasutab riikide näiteid (Belgia, Austria, Soome, Ungari, Itaalia, Malta, Poola) näitamaks erinevaid lähenemisi. Viitab ka pankade hoiuste ja tarbimismaksude struktuurile, et tugevdada argumendi tehnilist alust.

Kasutab ENMAK-i 2035 ajakava ja tarbimise prognoose (10 TWh vs 15,4 TWh), tuues välja võimalikud hinnad (174 vs 155 eurot/MWh) ja lehekülje 7 graafiku prognoosid. Rõhutab suurte investeeringute (u 14 miljardit eurot) ja kavatsetud taristu ning hindade suhtes vajaliku analüüsi ja kontrolli. Näitab tugevat teaduspõhist tähelepanu energiatarbimise ja investeeringute seostele ning mõju tarbijale.

Kõneleja kasutab konkreetseid näiteid ja andmeid: võrgu läbilaskevõime, akukaupade paigaldamise majanduslik tasuvus, Nord Pooli hindade ja energiaturu olukorra analüüs, 1250 MW roheenergia toodang vs 700–750 MW tarbimine, Läti ja Leeduga võrguelu ning ENMAK-i 2030 hinnaprognoos 150 EUR/MWh. Need nüansid näitavad tehnilist arutlust ja tööstuslike mõistete kasutamist energiaturu kontekstis.

Näitab energiahindade, võrgutaristuse ja rohepoliitika tehnilist tausta: mainitakse ENMAK-i, megavatti, megavatt-tunni, Eleringi, Kliimaministeeriumi ning 2,6 miljardi dotatsiooni; kasutab konkreetseid näiteid hindade ja võimsuste arvutustest ning viitab Balti regioni ühisenergiale.

Teadmiste valdkonnad: finants- ja pangandussektor (omakapitali tootlus, euribor, laenulepingute tasud, hindamisaktid, notaritasud) ning energiapoliitika (roheenergia, tuulikud vs põlevkivi, Enefit Green). Esitatu viitab konkreetsetele näitudele ja statistikale (nt omakapitali tootlus kõrgem kui Skandinaavias; pankade kasumid kahekordistusid 2023–2024) ning pakub tehnilisi lahendusi laenulepingu teisaldamiseks ja intresside alandamiseks.

Kasutab spetsiifilisi numbreid ja näiteid (40%/33% koosseis juhtorganites, paragrahvid 23791–23792, trahvid kuni 400 000 eurot) ning toob välja konkreetseid ettevõtteid (Silvano Fashion Group, Infortar, Ekspress Grupp) näidata tasakaalu juba olemasolu. Tõlgendab Euroopa Liidu arutelu ja 13-aastast debatti kontekstis, kasutades tehnilisi termeneid ja nõuete kirjeldust.

Kõneleja demonstratsioonid näitavad teadmisi küberturvalisusest ja kriitilise infrastruktuuri ohutuse probleemidest (näiteks inverterid, kaugjuhtimine, päikesepaneelide süsteemid ning 800–938 MW tarbimine). Viidatakse Riigi Infosüsteemi Ameti küberjulgeoleku aastaraamatule ning tehnoökosüsteemide toimimise praktikale (päikesepakid, veeremid). Esiletõstetud on tehniliste detailide ja ohutustagatuste mõistmine ning riskide hindamine seoses Hiina päritolu tehnoloogiaga.