Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Toetab rohelise energia eesmärke, kuid on kriitiline nende teostatavuse suhtes ja rõhutab vajadust realistlike lahenduste järele. Esitab küsimuse, kuidas 2030. aasta eesmärk füüsiliselt saavutatakse, ning toob väliskogemused (Rootsi) näitena, mis võib viidata majanduslikele riskidele. Framing on pigem poliitikapõhine ja tulemusi nõudev, mitte ideoloogiline rajalõik.

Peamine seisukoht on kriitiline suhtumine valitsuse energiapoliitikale ja rohepöörde kiiruse suhtes. Ta rõhutab energiajulgeoleku tagamist ning odava elektri säilitamist ning on tugevalt vastu Kiisa jaama müümisele; rõhutab, et terviklik vaade ja realistlik hinnakujundus on vajalik. Ta rõhutab usaldusprobleemi mõju poliitikale ja soovib vaadata kogu temaatikat laiemalt, mitte kasutada ainult ühte eelnõu osade kohta. Ta leiab, et rohepöörde kujundamisel tuleb arvestada nii majanduslikke kui sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte, mitte kiirustada.

Põhilised teemad keskenduvad Eesti marjakasvatajate konkurentsivõimele regulatiivsete tõkete kaudu. Sõnum on kriitiline valitsuse ja varasemate valitsuste tegevusetuse suhtes ning rõhutab vajadust konkureentsi parandada läbi tõkete vähendamise. Positsioon on pigem poliitikapõhine (policy-driven), keskendudes praktilistele lahendustele ja valitsusele suunatud tegevusele.

Peamine kurs on e-valimiste uurimiskomisjoni moodustamine ning usalduse taastamine demokraatlikes institutsioonides. Toetatakse parlamentaarset, parteideülest koostööd ja põhiseaduslike printsiipide järgimist (salajasus, ühetaolisus), ning rõhutatakse vajadust kontrollida ja parendada e‑valimiste süsteemi. Mõnel kolmandal pool on väljendatud e‑hääletuse vastupanu (soovitakse ajutist üleminekut turvalisematele lahendustele või e-hääletuse lõpetamist), kuid põhirõhk jääb komisjoni loomise ning uuringu olulisusele usalduse taastamisel.

Peamine positsioon on toiduainete põhivarude käibemaksu alandamine (9% põhitoidugruppidele) kui peamine vahend elukalliduse leevendamiseks; see on esindaja jaoks selgelt prioriteetne ja tugevad-positiivne suund. Ta rõhutab, et valitsus ei suuda tagada inimeste sissetulekuid ning inflatsioon ja hinnatõus süvendavad vaesust, eriti noorte perede puhul. Ta on vastu maksuküüru kaotamisele ja soovib jätkata pankade maksustamist; positsioon on rahanduslike vahendite ja progressiivse maksustamise kohta. Tema retoorikas on peamiselt policy-driven ja tavaliselt näitab ta tugevat rahvuslikku huvi toidukorvi hinna kaitsmisel.

Esineja rõhutab ENMAK-i ja Balti riikide ülene arengukava olulisust ning rõhutab vajadust otsused teha kooskõlas ja läbipaistvalt. Ta on energiapoliitikas kriitiline seniste protsesside kohta ja rõhutab selgust ning kohustuste-võtmise vajadust, mitte ainult lubadusi. Soovib toetamist Isamaa fraktsiooni eelnõule, mis suurendaks läbipaistvust ja selgust energiapoliitikasse.

Esineja on energeetika osas kriitiline praeguse valitsuse rohepöörde poliitika suhtes, rõhutades suurte investeeringute ja võrgu läbilaskevõime vajadust ning roheenergia volatiilsust. Ta pelgub, et senine suund ei ole majanduslikult tasuv ning soovib alternatiivset lähtekohad: investeeringuid põlevkivi ja ENMAK-i 2030 prognoose alusel odavama ja stabiilsema energia tagamiseks. Ta rõhutab tarbijate hindade ja majanduse konkurentsivõime kaitset ning jätab mulje, et rohepöörde eesmärkide saavutamine peab olema majandust arvestav ja praktiline. Üldine fookus on meelevaldne ja energiapoliitikale keskendunud praktikalähenemine, mille pikaajaline eesmärk on energiakulude kontroll ja majanduslik jätkusuutlikkus.

Opositsioonlik ja kriitiline, keskendunud energia- ja majandusmakse poliitikale. Rõhutab mandaatide läbipaistvust ja vastutust ning soovib koalitsiooni otsuste legitiimsust ning majanduse stabiilsust tagavat poliitikat; on üsna raskes hinnangus valitsuse suunale meretuuleparkide toetustele ja energiatarbimise hindade kujundamisele.

Opositsiooni positsioon: tugevalt kriitiline senise koalitsiooni majanduspoliitika suhtes, rõhutab tarbijate ja ettevõtjate koormuste vähendamist ning usaldust sisepoliitikas. Ta pooldab pangamaksu või sarnaseid vahendeid liigkasumi piiramise eesmärgiga ning rõhutab, et koalitsioon on viimase kahe aasta jooksul eelnõud jätnud maha. Energiapoliitikas kaldub pigem põlevkivi kasutuse poole kui laiendatud roheenergia modelle, ning esitatakse visiooni, milles riigi turukonkurents ja tarbijakaitse oleksid esimesed prioriteedid.

Suuruselt oluline on soolise kvoodi eelnõu vastuvõtmise küsimus; fraktsioon on tugevalt kriitiline ja soovib eelnõu mitte vastu võtta, rõhutades, et ettevõtted on juba saavutanud tasakaalu ning lisaseadused võivad kahjulikult majandusele mõjuda. Varem mainitud positiivne seisukoht eelnõu suhtes viitab võimalikele muutustele seisukohas, kuid praegu on positsioon selgelt opositsiooniline. Fraktsioon keskendub majanduslikule ja toimimise jätkusuutlikkusele ilma riikliku sundkuvandi lisamiseta.

Kõnelejate sõnul on keskmes riigi küberturvalisus ja andmete privaatsus, ning nende jaoks Hiina tehnoloogia kasutamise riskide teadvustamine on esmatähtis. Positsioon on kriitiline ja vältiv ning keskendub konstruktiivsele debatile ning selgete meetmete otsimisele, sealhulgas võimalusele piirata või muuta Hiina tehnoloogia kasutust, kui ohtudest ei sooritata laiemu kontrolli. See on jätkav ja policy- ning turvalisus-keskne ning püüdleb läbipaistvuse ning kõikehõlmava arutelu poole; ei esine täielikku kindlat pankrotti, kuid rõhutatakse vajadust otsuste selgitamiseks.