Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Pole piisavalt andmeid.

Põhiline vastuvõtt on parempoolse/valitsuse energiapoliitika ja rohepöörde kiiruse suhtes: kriitika eelnõu 555 ja selle mõju kohta maksumaksjale, energiahindadele ja riigi usaldusväärsusele. Ta rõhutab vajadust terviklikuma ja realistlikuma lähenemise järele ning on tugevalt vastu praegustele koordineeritud plaanidele, mis võivad põhjustada korke kulu ja ebakindlust.

Kriitika on suunatud valitsusele ja varasematele valitsustele nende tegevusetuse ja regulatiivsete tõketega seoses. Kritika on poliitilise ja tehnilise iseloomuga, kuid ei näita isiklikke rünnakuid, pigem nõuab vastutuse võtmist ja reformide tegemist.

Opponendid keskenduvad e‑hääletuse turvalisuse ja salajasuse riskidele ning osa olid avatud eelnõu suhtes kriitilised. Näited: Keskerakond (uus Keskerakond) ei toeta e‑valimisi; grupp rõhutab usaldamatust ja soovib rahuliku, läbipaistva ja kontrollitava süsteemi saavutamist. Oluliseks peetakse väljakutsena suuremat osa ühiskonnast tekkiva kahtluse tekitamist ning kriitikat koalitsioonipoliitika suunas.

Oluline opositsiooniline toon suunatud valitsusele: kritiseeritakse hoogsat maksupoliitikat ja inflatsiooni mõju; nähakse valitsuse dieedil tegutsevatena, mis süvendavad vaesust. Iseloomustatakse Tallinna sotsiaaldemokraatide valitsemist ja valimisjaoskondade arvu vähendamist kui demokraatlike väärtuste kahjustust. Eestluse huvidest lähtuv kriitika on terav ja suunatud konkreetsetele valikutele (maksuküür, käibemaksu erisused).

Kriitika suunav peamiselt valitsuse otsuste suhtes ja nende läbivaatamise viisil; nimetab kolme erakonda (sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond) “kolm tarka”, kelle otsused olid vastuolus ENMAK-iga ning tekitasid poliitilist võimuliikumist. Kujundab tugeva, peamiselt protseduurilist ja tulemust puudutavat vastuseisu ning rõhutab vajadust selguse ja kohustuslike toimingute järele. On märgatavalt kriitiline selle üle, kuidas otsused vastu võeti ja finantslike lubaduste rischide üle.

Peamised oponentidest märgitakse praeguse valitsuse energeetika poliitika ning rohepöörde suuna kriitikat; mainitakse eelmisi valitsusi kui osa kriitika kontekstist. Intensiivsus on tugev – kõne kriitiline ja alternatiivset lahendust pakkuv, kuid kompromissi sõnastus on piiratud.

Põhirõhk opositsioonil: valitsuse poliitika kriitika, mandaadi puuduminen ja läbipaistvuse tagaajamine; nõutakse tagasiastumist või uue mandaadi taotlemist; kriitika on tugev ja peaaegu alati kindlalt pööritud suurte otsuste puhul (meretuulepargid, maksupoliitika).

Põhirivistused: kriitika koalitsiooni ja Reformierakonna/Eesti 200 poliitika suhtes; sotsiaaldemokraatide automaksu positsiooni suhtes skeptiline; rõhutab vajadust pangamaksu ja konkurentsi suurendamiseks, et langetada intresse ja parandada tarbijate olukorda. Jagab tugevat vastuseisu koalitsiooni otsustele ja nõuab nende avalikku selgitust ning eelnõude edendamist.

Põhiline oppositsiooniline positsioon on eelnõu vastu: kriitika keskmes on kohustuslike soolise võrdõiguslikkuse kvoodi mõju majandusele, ettevõtete juhtkondade koostisele ning sanktsioonide tagajärgedele. Ka automaksu puhul on kriitika tugev ja esitatakse nõue selle suurema mõju ning tõrgeteta tagasilükkamise või muutmise nimel. Juhtpõhjused on politiseerimata majandusalased ning sotsiaalmajanduslikud tagajärjed.

Kui riigivalitsuse praegust lähenemist kritiseeritakse, rõhutatakse vajadust selgete meetmete ja koostööga turvalisuse suurendamiseks; puudub nõustuv positsioon Hiina-tehnoloogia kasutamise vankumatu üldise keelustamise suhtes, kuid on märgitud, et riik ei ole piisavalt rakendanud meetmeid. Intensiivne kriitika on poliitikapõhine ja põhineb julgeolekualastel ning tarbijakaitsega seotud mured.