Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Pole piisavalt andmeid.

Käsitleb sotsiaalseid küsimusi endelõpu tahteavalduse kontekstis: tõstatab arutelu vanusepiiride ja tähtajalise raamistikuga ning uurib ühiskonna taju sellest seadusest. Ei väljenda selget poolduskõnet, vaid tõstatab küsimused ja uuringute vajaduse.

Pole piisavalt andmeid.

Põhikonflikt on seotud usalduse puudumisega valimissüsteemi vastu (umbes 40% ühiskonnast ei usalda e‑hääletust). Rõhutatakse valimiste kui demokraatia aluslike printsiipide (salajasus, ühtlus) kaitsmist ja usaldusväärtuse taastamist ühiskonnas. Lisaks käsitletakse valimiste sotsiaalset mõju demokraatiale ja riigi legitiimsusele.

Suur rõhk vaesuse vähendamisel ja toidukorvi kättesaaduse tagamisel; märgitud on umbes 300 000 inimest, keda inflatsioon ja hinnatõus mõjutavad; noored pered on eriti haavatav; mainitakse sotsiaaltoetuste ja linnaosade sotsiaalteenuste rolli ning vajadust tagada kvaliteetne ja odav toit.

Rõhutab noorte tarbimise ja tervise ning turvalisuse kontekstis veibi reguleerimise olulisust; tähelepanu keskmes on illegaalne turg ja noorte turvalisus ning vajadus vähendada toote ahvatlevust. Kasutatakse sotsiaalset hindamist (laste ja noorte kaitse) ning kutsutakse komisjoni üles tegelema musta ja reguleerimata turu küsimustega. Teadvustab sotsiaalseid tagajärgi seoses noorte tarbimise reguleerimisega.

Pole piisavalt andmeid.

Hinnatakse demokraatia, õigusriigi ja kodanike õiguste konteksti (nt kohalike valimisõiguste reformi kriitika); keskendutakse inflatsiooni ja elatustaseme paranemise või halvenemise teemadele; sosiaalsetele mõjudele suunatakse tähelepanu kõrge energiakulude ning tarbijate jaoks mõistlike hinnatasemete tagamise kaudu.

Sotsiaalsed küsimused: keskendub tarbija ja elanikkonna heaolule (kõrgem usaldus valitsuse vastu; energiakulude mõju tervisele ja elukvaliteedile). Viitab tervise ja keskkonna küsimustele energiapoliitikas ning rõhutab, et strateegiad langevad inimeste heaolu ja tervise riskide alla, kui valikud on kahjulikud. Konkreetseid laialdaselt käsitletavaid sotsiaalpoliiitilisi küsimusi ei laienda eraldi välja.

Soolise võrdõiguslikkuse teema on esitatud kui poliitiline ning eelnõu vastuoluline; samas tõstetakse esile sotsiaalmajanduslik mõju (maapiirkondade pered, madala ja keskmise sissetulekuga inimesed, paljulapselised pered) automaksu ja maksupoliitika kontekstis. Keskendutakse inimeste ja rühmade eluiga ning õiglustundele, rõhutades, et ühiskondlik kahju tuleneb ebaõigest maksustamisest rohkem kui vajadusest suurendada naiste osakaalu juhatuses.

Prioriiteediks on kodanike privaatsus ja küberturvalisus; hukkamõistev ja ettevaatlik hoiak seoses riigi ja elanike andmete kaitsmisega Hiina-tehnoloogia kasutuse kontekstis. Esile toodud on vajadus usaldusväärse külgiga, et tavakodanikud ei peaks tundma end ohtlikus keskkonnas.