Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Rõhutab majandusliku teostatavuse ja potentsiaalsete kulude dilemmasi; viitab, et tuuleenergia võib olla kahjumiline vastavalt Rootsi analüütikute väidetele, ning rõhutab vajadust realistlikke majanduslikke hinnanguid enne laialdast üleminekut.

Majanduslikult peamiselt kriitiline: rõhutab maksumaksja koormust, kalliks kujunevaid rohepöörde meetmeid ja võimalikke kahjumeid. Tõstab esile näite Rootsi 7-aastase kahjumiga tuuleparkide kogemuse ning väidab, et toetusmehhanismid võivad suurendada kulusid ning maksumaksja koormat.

Toetab turupõhist konkurentsi ja regulatiivsete tõkete vähendamist, kuna need tõstavad kulusid ja kahjustavad konkurentsivõimet. Ende rõhutab, et hindade ja tootmiskulude kontekstis lekivad piirangud on kahjulikud majandusele ning ettevõtetele.

Not enough data

Majanduskontuuris on esindaja toitumise ja inflatsiooni leevendamise nimel: rõhutab vajadust alandada põhitoidukaupade käibemaksu (9%) ja väites, et see viib toiduhinnad alla; kavatseb kasutada erinevaid maksejuste vahendeid ning samal ajal toob välja tarbimismaksud kui suure osa riigieelarve tuludest. Ta rõhutab pankade maksustamist (pangamaks) ning soovib säilitada maksuküüru, väites tarbimismaksude osakaalu suurust. Kõigi riikide näited illustreerivad konkurentsi ja maksusüsteemide erinevusi, kuid ta näeb oma varianti kogumaksumusena õiglasemana.

Kriitiline paljude suurinvesteeringute osas (ligikaudu 14 miljardit eurot) ning ettekujutuse kohta, kuidas need investeeringud muudavad lõpptarbijale hindasid (prognoosid 174 vs 155 eurot/MWh). Näitab, et investeeringute suurus ei pruugi tagada märkimisväärset hinnarahu, ning rõhutab vajadust selgust ja kontrolli selle valdkonna kasvu osas. Jagab arvamust, et mõõdukas kasvu ja tarbija hindade mõju ei pruugi olla rahuldav, kui investeeringud ei ületa ootust.

Eelistab tarbijatele odavat ja stabiilset energiat ning on kriitiline rohepöörde kulukuse suhtes; rõhutab, et suurte roheenergia investeeringute kaudu tekib majanduslik kahju ja hind ei ole tarbijale konkurentsivõimeline. Toetab alternatiivseid investeeringuid põlevkivisse ning kasutab ENMAK-i 2030 prognoose kui fundamenti hinnakujundusele (150 EUR/MWh). Märgib, et rohepöörde sündmuste tõttu tekkinud "anomaalia" turul ja rõhutab regionaalse koostöö vajadust.

Majanduslik diskussioon tihedalt seotud elektrihindade ja tarbijate huvidega; kriitika energiasüsteemi subsideerimise üle (meretuulepargid), hoiatus maksumaksja koormuse suurenemise eest; arutatakse maksupoliitika ja tulumaksuvaba miinimumi mõju, Unternehmens- ja tarbijakaitse kontekstis; rõhk on majanduse elavdamise ja stabiilsuse tasakaalustamisel.

Majanduspoliitilised vaated: tootlikkuse ja konkurentsi suurendamine ning tarbijate koormuse vähendamine kesksete prioriteetidena. Kritiseerib pankade liigset kasumit ja soovib meetmeid (nt pangamaks) intresside alandamiseks ning laenulepingute ning hüpoteekide reguleerimiseks. Toetab energiapoliitikas põlevkivi kasutamist kui odavamat alternatiivi roheenergiale, rõhutades energiajulgeolekut ja tarbijaelektrihinda.

Majanduse huvides suunatud hoiak: vääritab tugeva riikliku reguleerimise mõju ja eelistab turu- ning tulemuspõhiseid põhimõtteid; rõhutab, et ettevõtted teenivad kasumit ning investeeringud sõltuvad kvaliteetsetest teenustest ja oskustest. Soovib maksubaasi või maksusoodustusi (nt toiduainete käibemaksu langetamine) ja automaksu ärajätmist või vähendamist, rõhutades inflatsiooni ja tarbija ostujõu mõju. Taoline keskendumine näitab tugevat ettevõtete ja tarbijate huvi ning kriitilist suhtumist uue maksustavale regulatsioonile.

Majanduslikult rõhutatakse maksumaksja ressursside kaitset ja kulude tõhusust; kritiseeritakse Hiina tehnoloogia kasutamisega seotud kulukust ning otsustusprotsesse, mis võimaldavad kallima või vähem turvalise varustuse soetamist; eelistatakse jaekaubanduslikku ja elujõulist lähenemist, kui see on turvaline.