Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Tal on selge maksude struktuuri teadmine: viidatakse üldisele maksukoormusele (36%), tarbimismaksude osakaalule (42%), käibemaksu ja tulumaksu tasemetele (24% kummagi järgi). Toetub üleeuroopalikele andmetele (OECD, Euroopa Komisjon, IMF) ning esitab riikide võrdlusi (Soome, Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland), et näidata koormuse regresseerivust ja mõju elanikkonnale. Kasutab numbreid ja rahvusvahelisi asjakohaseid allikaid, et teha järeldusi mõju kohta madala- ja keskmise sissetulekuga inimestele.

Demonstratsioon IMF-aruande teemadel ja maksusüsteemi struktuuride ülevaatuse tähtsuse kohta. Viitab täpsetele numbrilistele andmetele: maksukoormus umbes 33% ja tarbimismaksude osakaal kogu maksutuludest üle 40%. Võtab sõna maksubaasi suurendamise ja maksustamise ökoloogilise/õiglase tasakaalu kohta ning arutleb vara- ja kapitalimaksude ning kõrgete dividenditulude maksustamise vajalikkuse üle. Kasutab majanduspoliitilisi termineid (struktuurireformid, maksusüsteemi audit) ja konkreetseid näiteid maksuvoodist.

Esile tõstetud teemad on rahvusvaheline kaubandus ja investeeringud (Aafrika partnerlus, IT-sektori potentsiaal), maksupoliitika (tulumaksu ja käibemaksu määrad ning nende kestvus) ning julgeolekukulusid puudutav poliitika. Viidatakse konkreetsetele numbritele (tulumaks 24%, käibemaks 24% alates 1. juulist) ning maksumuudatuste mõju inimeste rahakotile.

Ekspertteadmised keskenduvad põllumajanduspoliitikale (CAP eesmärgid ja rahastus), maksu- ja regulatiivsetele koormistele, ning maapiirkondade majandusarengule. Viidatakse CAP kümnele põhieesmärgile ja nende rakendumisele Eestis, arutletakse maksupoliitika (käibemaks, tulumaks, aktsiisid) ning ettevõtte maksude muutuste mõju üle. Kasutatakse konkreetseid näiteid (energiaefektiivsus, taimekaitse piirangud, metsastamine) ja demograafilisi andmeid, et põhjendada riiklike otsuste mõju põllumajandusele.

Kõneleja näitab teadmisi CO2-turust ja GO‑sertifikaatidest, arutleb nende toimimise üle ja esitab skepsist sertifikaaditurgu ning „roheenergia” lootuste osas.—Toodud on näited: Florida suhkruroost toodetud rohelise energia kõne ja diisliku kasutuse ning roheenergia tõlgenduste kriitika.—Kaasatud on energia- ja tööstuse elutsükli üksikasjad (põllud, masinaid, diiselkütuseid, akude tootmine Hiinas), mis viitavad tehniliste ja tarneahela probleemide mõistmisele.—Korduv viide Rain Epler’i eelnõule ja CO2-turu ülevaatamise vajadusele näitab jätkuvat teema valdkonnaga seotud teadmiste põhist esitlust.

Näitab tugevat teadmistepagasit eelarve ja rahastamise küsimustes: mainib konkreetseid summasid (200 mln, 85 mln) ja ministeeriumide lõikes jagunemist ning tugineb ERR-i artiklile (allikate viitamine). Tunnustab energiasäästu, kortermajade renoveerimise ning digitaalse innovatsiooni olulisust, viitab riigieelarve kontekstile ja vajadusele leida lisavahendeid. Kasutab numbrilist tõendusmaterjali ja viiteid meediast pärit andmetele.

Omab selget teadmist ENMAK-ist ja energiasektori investeerimisvajadustest: mainitakse ENMAK-i arengut, 2035–2040 sihtidena lõpetada põlevkivist elektri tootmine ning 14–18 miljardit eurot vajavaid investeeringuid, samuti kilovatt-tunni hindade skaalasid (14–17 senti) ja võrguarendust EstLinkidega. Tuginetakse ulatuslikele arvandmetele ja Euroopa tasandi mõjutustele, pidades silmas julgeoleku ja tarneahela stabiilsust. Samuti käsitletakse energiavõrgu arendamise ja CO2-kinnituse võimalusi.

Näitab teadmisi välispoliitikast ja julgeolekust (NATO liikmesriikide teavitamine, Islandi saatkonna küsimused) ning sotsiaalpoliitikast (hooldereform, koduhooldus, pensionid, one-off toetused). Viitab Riigikontrolli auditile ja põhiseaduskomisjoni aruteludele, demonstreerides materjalide ning andmete põhist aruteluomadust.