Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kõneleja stiil on combative ja emotsionaalne, kuid segatud numbriliste tõenditega; kasutab mitmeid addressing välju ja loodab kaasata avalikkust ning fraktsiooni. Tekib pilt “suitsukatest” (maksuküüru ideest) ning emotsionaalne rõhk vaesuse ja ebavõrdsuse tekitamisel; kasutab küsitlevaid lauseid ja moraalseid väiteid, et suurendada survet vastaspoolele.

Toon on analüütiline, struktureeritud ja küsimustele suunatud; kasutab faktikinnitusi IMF aruandest ning esitab selgelt pädevuse ja tulevikuplaani puudutavaid küsimusi. Tõstab esile nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, kuid hoidub ärritunud või emotsionaalse retoorika kasutamisest. Tekstilist argumenti toetavad numbrilised näited (33%, 40%) ja viited rahvusvahelisele kontekstile, mis annab kõnele rambitult, kuid professionaalselt.

Rhetorically kombineeritakse tavapärane formaalne arutelu ja mittedünaamiline kriitika. Kasutatakse küsimusi, ärritavat toonust ja rõhku detaile ning faktidele; vahel kaasneb süüdistuste ning skandaalide evokatsioon, kuid püsitakse eelnõu teemal ja rahustatakse kordamisse. Tekstis ilmneb nii pehmendav kui terav stiil, ning rõhk on distsipliinil ja ruumilisele teema järgimisele.

Kõne puhul domineerib terav ja kursorlik stiil, emotsionaalne ning kontsentreeritud kriitika. Kasutatakse küsimusi, tugevate sõnadega hinnanguid (nt kriis, ellujäämine, riik ei juhi majandust), ning kaasatakse faktid-­andmed ja näited. Rõhk on probleemi sõnastamisel ja poliitilise vastutuse vaatimisel; stiil on konfrontatiivne, kuid avaneb ka argumendiline ja pariteetlik arutelu kutse.

Kõneviis on kriitiline ja sageli provokatiivne, kasutades ajaloolisi ja majanduslikke võrdlusi (nt hotellil, mis on ilus väljast, kuid ümberringi laga).—Kasutatakse küsimusi ja hüüatusi ning visuaalseid metafoore (nt „roheline ei ole roheline”).—Palju anekdootlikke näiteid ning isiklikke kujundusi (Tesla, diisel, lapstööjõud) lisavad emotsionaalset laadit.

Konstruktiivne, küsimustele keskne ja data-põhine stiil; kasutab konkreetseid numbreid ja allikaid (ERR) ning esitab küsimusi, mitte otseseid kooskõlasid. Ton on kriitiline, kuid mitte vaenulik; kombineerib faktipõhise arutelu ja tähelepanu juhtimise meetmeid.

Rõhk on otsusekõnelusel ja emotsionaalsel, kuid samas faktidel põhineval argumendil; kasutab korduvalt rahva ja laiapõhjalise debati kutsumist, küsimusi ja tundepõhiseid viiteid (nt rahva usaldus, Ida-Virumaa probleemid). Tihti kombineerib ligitõmbavaid retoorilisi elemente „rahvas ütleb“ ja „kolm tarka“ taolisi viiteid, mis lisavad demonstratiivset ja konfrontatiivsust.

Rõhutatavalt kriitiline ja emotsionaalne stiil; kasutab tihti emotsionaalseid sissejuhatusi, küsimusi ja isiklikke tähelepanekuid ning kõlavaid näiteid (nt viiteid “portfelli loovutamisele” ja Islandi saatkonna tagasisidele). Tekst sisaldab lõikesarju ning tugevat vastuhakk-kirjeldust, kuid vahel ka viiteid koostöösoovile välispartneritega.