Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Põhirõhk on maksupoliitika kriitika ja oppositsiooniline seisukoht: vaadatakse ettevalmistatud käibemaksu (24% alates 1. juulist) ja tulumaksu tõusu ning maksuküüru kaotamise ideed kriitiliselt läbi. Seisukoht on tugevasti väärtuspõhine ja keskendub õiglasemale koormusele ning keskklassi ja madalapalgaliste toimetuleku kaitsele; on rõhutatud, et need muudatused kahjustavad majandust ja tarbimist ning suurendavad ebavõrdsust. Ei ole siiski näha kokkupuudet valitsusega kompromissi otsimise osas – peamiselt kriitika ja vastuseisu esiletõst.

Peamine positsioon keskendub maksusüsteemi põhjalikule auditile ja struktuursetele reformidele Eestis. On tugevalt valmis järgima IMF soovitusi ning rõhutab, et majanduskasv ei saa tulla pelgalt maksutõusudest, vaid vajadusest õiglasemast ja jätkusuutlikumast maksurahast. Nõustub vajadusega kaasata kapitali, vara ja kõrgete dividenditulude maksustamine ning rõhutab kaitsekulude ja avalike teenuste jätkusuutlikku finantseerimist. Seda juhib tugev poliitikapõhine ja tulevikku suunatud arutelu, mitte lühiajaliste maksusoodustuste otsene rakendamine.

Kõnealuste kõnesetega ilmneb opositsiooniline suund: rõhutatakse majanduse avamist ja rahvusvahelist koostööd (eelkõige Aafrika riikidega, näiteks Botswana) ning samal ajal esitatakse kriitikat valitsuse maksupoliitika üle. Toetatakse solidaarsust, kuid rõhutatakse, et see peab kajastuma õiglaselt ja mõistlikult ning ei toeta lubaduste ülekülvetamist. Seisukohtude keerdkäikudes on kritiseeritud lubaduste muutmist ning rõhutatud elukalliduse mõju inimestele.

Opositsiooniline ja eetiline, keskendunud maapiirkondade ja põllumajanduse elujõulisusele. Toetab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (CAP) jätkuvat rahastamist ning rõhutab vajadust tagada põllumeestele õiglane sissetulek, konkurentsivõime ja maapiirkondade elujõulisus. On tugevalt kriitiline valitsuse maksupoliitika ja bürokraatia suhtes ning rõhutab, et majandust peab juhtima pikaajaline plaan ning oma huvide kaitse Brüsselis; positsioon on kindlalt poliitiseeritud ja eesmärk on mõjutada poliitikavaldkonda mitte ainult reageerida kliendile, vaid seadistada võrdsed tingimused põllumeestele.

Kõige märkimisväärsem on kriitika CO2-kaubanduse ja rohepöörde praeguse vormi suhtes:- see on kirjeldatud kui ümberjagamisturg, mis kahjustab majandust ja konkurentsivõimet.—Rõhutatakse vajadust ülevaadata CO2-turu mehhanismid ja kaheldakse rohepöörde tõhususes, viidates Euroopa kiiremale tegevusele kui globaalsetele mõjudele.—Toodakse rahvuslikuvõrdse julgeoleku ja majandustegevuse huve, on seetõttu valmisid reformide ja võimalike referendumide suunas liikuma (nt põlevkivi teemal).—On poliitiliselt suunatud, väärtus- ja prioriteetide põhine ning püüab tasakaalustada keskkonnaväärtused majandustegevuse ja julgeolekuga.

Peamine tähelepanu on eelarve läbipaistvus ja põhjalik analüüs; on kriitiline valitsuse plaanide suhtes, eelistab kaitsekulude suurendamist vaid kindlalt põhjendatult ning samas muret pensionide laekumise tagamise ja energiastabiilsuse osas. Pooldab tasakaalustatud positsiooni, kus ei kiirustata kärpima vaid ühest kandist, vaid vaadata tervikpilti ja leida kaasnevaid allikaid. Tunnistab vajadust suurema visiooni järele, mis hõlmab digitaliseerimise ning innovatsiooni toetamist, kui kärpimist tehakse.

Põhiline asetus on energiajulgeolek ja riigi iseseisvuse rõhutamine: soodustatakse põlevkivi säilitamist kui stabile energiliste seinte all, rõhutatakse rahva mandaadi vajadust ja rahvahääletuse olulisust põlevkivi küsimuses. On tõstetatud kriitika koalitsiooni rohepööre suunas juhitud otsustele ning vajadust teha ettepanekud ENMAK’i muutmiseks CO2 kokkupuudet arvestades; tugevus on poliitiline, mitte ainult tehniline ja tugevasti regionaalne, eelistades erakorralisi valimisi või laiaulatuslikku mandaatide küsitlemist. Fraktsioon rõhutab, et mandaadi puudumine ja suuremahulised otsused nõuavad rahva või laiapõhjalise debati kaasamist.

Opositsiooniline positsioon valitsuse suunas: rõhutatakse, et põhiseadusmuudatus, millega piirati kohalikel valimistel hääleõigust, ei kuulu jätkamiseks; soovitakse taastada laiem hääleõigus ja eelistada läbirääkimisi liitlastega. Lisaks on esile tõstetud muret hooldereformi elluviimise ja maksupoliitika mõju üle inimeste elatustasemele, rõhutades ostujõu langust ja rahastamisküsimuste vajalikkust. Lõppkokkuvõttes kajastub tugev kriitika valitsuse otsuste läbipaistvuse, koostöö ja kulu ning efektiivsuse kohta.