Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Majanduskontuuris on seisukoht: maksude tõstmine halvendab tarbimist ja majandust ning on vastuoluline vahend eelarvemäe katmiseks. Soovitakse keskklassi ja tarbijaid kaitsvat, jätkusuutlikku poliitikat ning eelarve katmist muude kui maksutõusudega; soovitatakse kasutada Euroopa struktuurifonde ja julgeolekusse lisaraha suunamist. Toetatakse vähemolulise või mõistliku maksukoormuse hoidmist ning keskklassi elatustaseme säilitamist investeeringute jaoks.

Keeleline fookus maksumuudatustele ja eelarve tasakaalule. Toetab maksusüsteemi struktuurset reformi, rõhutab õiglasemat maksukoormust ning kapitali, vara ja kõrgete dividenditulude maksustamist tarbimismaksude asemel. Ta rõhutab, et tarbimismaksud (kui suurem osa maksutuludest) võivad koormata vaesemaid ning seetõttu on vaja reforme, mis tagaksid progresseiivse ja jätkusuutliku maksusüsteemi ning riigi finantsilise stabiilsuse ka peale 2026. aastat.

Majanduslikud seisukohad on segmenteeritud: maksupoliitika edasine püsivus ja suurenev maksukoormus (tulumaks 24%, käibemaks 24% alates 1. juulist) on kriitika all; samas tuuakse välja vajadus solidaarsuse raames panustada ning diskussioonis mainitakse võimalust maksuküüru vähendada. Elukalliduse ja inimeste toimetuleku küsimused on esiplaanil.

Majanduspoliitikale suunatud kriitika: vastuvõtlikkus maksutõusudele ja regulatiivsetele koormistele; nõue õiglasemaotust ning investeeringuid, mis soodustavad tootlikkust ja konkurentsivõimet. On vastu käibemaksu, tulumaksu ja aktsiiside järske tõuse; rõhutab vajadust kaitsta põllumeeste ja ettevõtete konkurentsivõimet ning omavahelistotust majanduse elavdamisel. Negatiivne hoiak riigi majanduse juhtimise suhtes; soovitakse tõhustada tulu säilitamist põllumeestele kriiside ajal.

Majanduse konkurentsivõime ja energiajulgeoleku rõhutamine: CO2-turu ja rohepöörde praeguse vormi pidurdamine, et vältida majandustegevuse koormust.—Kriitika rohepöörde ja CO2-kaubanduse tasakaalustamata kulude ning tarbijate koormuse osas; soov uuesti üle vaadata kogukäibe ja tööjõukulude mõju ning vajadus moderniseerimise järele.

Eelistab hoolikat ja sihikindlat raamatupidamist; ei poolda üldiseid kärpeid, vaid soovib prioriseerida kaitsekulusid, digitaalseid ja innovatsiooni investeeringuid ning energiasäästu (kortermajade renoveerimine). Teatab maksusüsteemi muutmise majanduslikku mõju (kõneleja märgib, et maksuküüru kaotamine toob riigieelarvesse umbes poole miljardi kulu) ja rõhutab vajadust leida lisavahendeid ja bürokraatia vähendamist.

Ekonomiline narratiiv keskendub riigi kulude fokuseerimisele rohepöörde asemel (nt 14–18 miljardit investeeringuid rohepöördesse vs. põlevkivisektori moderniseerimine). Kritiseeritakse riigi toetusmehhanisme (nt Enefit Green toetus) ja rõhutatakse kodumaiste ressurside, töökohtade ja Ida-Virumaa majanduse kaitset; rõhutatakse energiahindade mõju tootmisele ja tarbijatele, ning prioriteetide ümberpaigutamist sotsiaalse ja julgeolekuküsimuste suunas.

Majanduspoliitikas kriitika keskmes: maksutõusud ja teenuste hindade tõus kahjustavad inimeste ostujõudu; soovitatakse toidukäibemaksu langetamist ja erisusi automaksu puhul mõjukatele grupidele. Kriitikas on riigieelarve ja rahastamisvahendid, mille hinnatakse viivat rahalist koormust kodanikele; rõhutatakse vajadust tõhusa ja läbipaistva rahastamise järele hooldekodude ja koduhoolduse valdkonnas.