Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kaasa tooniga tegeleb energiakaarest hoolimata desünkroniseerimise riskidega Vene sagedussüsteemist ning toob välja konkreetseid tehnilisi lahendusi (offline‑maksmine, makseterminalide toimimine ilma sideeta) ja riigi määruslike võimaluste vajaduse. Samuti viitab demonstratiivsetele majandus- ja maksuandmetele (pankade kasum, registreerimis- ja autodmaksu teemad) ning osutab konkreetselt numbrilistele elementidele, et toetada oma arutlust makse- ja maksukeskkonna muudatuste kohta. Teemad, mida ta esiplaanil käsitleb, näitavad rahastamis‑ ja ressursiliini ning maksuikutuste mõju hindamist majandusele.

Näitab teadmisi tööjõu registreerimise, keelenõuete ja välismaalaste seaduse kontekstist: viitab seletuskirja tabelile ja komisjonis arutatud teemadele. Esile tõstetakse andmete kasutamine ja seadusandluse kontekstis tegutsemise nüansid. Tekib mulje teemade mõistmisest ning vajalike selgituste otsimisest.

Ilmneb mõistmine IT-sektori hindade ja riigihangete temaatikast: mainitakse App Store'i/Androidi hinnanguid, riigihanke hindade küsimust ning 800 000 euro suurust projekti. Kasutatakse termineid 'riigihange', 'hind' ja 'turul', ning rõhutatakse vajadust koguda ja analüüsida kasutajate tagasisidet.

Kasutab konkreetseid andmeid ja viiteid: 236 miljonit eurot maksulaekumist, 99 miljonit mootorsõidumaksu, 137 miljonit registreerimistasu; viitab Euroopa Liidu õigusakte ning olukordadele, nagu Nordica skandaal; toob välja tarbimismaksude osatähtsuse Eesti ja Euroopa kontekstis ning põhjendab maksumuudatuste majandustegevusele mõju.

Näitab teadmisi avaliku rahanduse mehhanismidest, viidates KredExile, Nordicale ja 1,5 miljonile eurole ning kasutades kuupäevi ja meediaväljaandeid (Eesti Ekspress) tõendina. Tõstab esile analüüsi põhinevaid küsimusi laenuotsuste läbipaistvuse kohta.

Kõneleja keskendub riigieelarve ülesehituse läbipaistmatu olekule ja selgitab näiteid (nt 100 miljonit gaasijaamade jaoks) ning rõhutab ministeeriumide arusaamatust. Kasutab finants- ja eelarvega seotud termineid ning rõhutab vajalikkust paremale läbiviimise protsessile.

Kõnede autoridel on näha tugevat tervishoiu rahastuse ja majanduse seoste oskust: esile tuuakse haiguspäevade arv ja juhtumite ulatus (3,4 miljonit haiguspäeva aastas, 417 000 juhtumit), ning majanduslik mõju (2–3% SKP-st, 800–1,2 miljardit eurot kaudseid kulusid). Arutlused hõlmavad haigushüvitise muudatusi, tööandja ja riigi koormuste jagamist ning kasulikkuse hindamist investeeringu kaudu (49,3 miljonit lisakulude arv). Esitatakse konkreetsed andmepõhised kaalutlused, mis keskenduvad tervishoiu rahastamise ja majanduse sidususele.

Näitab teadmisi eelarve menetlusest ja läbipaistvuse olulisusest; mainib 100 miljonit gaasijaamade väljaehituseks ja viitab Lauri Läänemetsa ning rahandusministeeriumi asjakohastele väidetele, mis võivad eelarveplaani kahtluse alla seada. Keskendub faktide ja loogiliste argumentide kasutamisele.

Esindaja näitab energeetika ja majanduse tihedat seost: põlevkivi kasutamine, energia julgeolek, CO2 püüdmine ja gaasijaamad, ENMAK prognoosid ning 2028–2040. Viidatakse konkreetsetele numbritele (nt 11,5 miljonit lisatulu notaritasudest, 30% suurenemine) ja tehnilistele mõistetele (juhitavad võimsused, CO2 püüd). Näitepõhine ja süvauuringupõhine käsitlus energiapoliitika teemadel.