Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kaasava regulatsiooni ja määruste kiirkäivituse nimel (ministri määrus, mis lubab offline‑toimingud makseterminalide puhul) ning maksu- ja energiapoliitikale suunatud seadusandluse arendamine. Kõne toob välja EU direktiivi ja trahvi küsimuse ning soovib saada riigikogu selgelt seisukohta; rõhutab vajadust esitatud ettepanekute läbivaatamiseks ning mõjuaruanete koostamiseks eelhlepingute ja üleviimise raames.

Seadusandluse prioriteedid hõlmavad keelenõuete rakendamist ja A4-taseme nõuet ning lühiajaliselt Eestis töötamise registreerimise menetluse selgitamist. Viitab vajadusele välismaalaste seaduse muutmisele ja renditööjõu regulatsioonide lahendustele; on otsiv ja algatusvõimeline suhtumine.

Pole piisavalt andmeid.

Põhieesmärk on automaksuseaduse muutmine või tühistamine ning eelnõude läbivaatuse joonel hoidmine; kritiseeritakse menetluse ebakõlasid ja seaduse aluseks olnud probleemid, rõhutatakse vajadust parandada eelnõu koostamist ning liituda kohtubünnikuvanemate nõuetega, viidates Euroopa ja riigikogu tasemel toimuvatele aruteludele.

Ei tõsta konkreetseid seadusandlikke prioriteete; pigem keskendub küsimustele, kontrollile ja arutelude jooksvale jälgimisele. Viitab ajalisele kontekstile (2020/2024 otsused) kui alusele lähenemisele kontrolli ja vastutuse rõhutamiseks.

Põhifookus on riigieelarve läbipaistvuse parandamiseks mõeldud seaduseelnõu menetluse edasiviimine: teisele lugemisele ülemineku võimaldamine ja muudatuste kaasamine. Esineja rõhutab vajadust arutelu ja koostöö kaudu paranduste tegemiseks ning seaduseelnõu eesmärkide realiseerimisele keskendumist.

Põhiline seadusloomeline fookus on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muudatused, mis kehtima hakkavad 1. juulil 2025 ning mille kohaselt haigushüvitise maksmise kord muutub nii, et töötaja kataks esimese päeva, tööandja teisest kuni neljandani ning Tervisekassa alates viiendast päevast; eelnõu rahastamine ja majanduslik mõju on samuti keskne. Samuti keskendutakse riigi ja omavalitsuse soovile, et projekt saaks kiiresti ellu viidud ning raha voog oleks korrapäraselt suunatud haigla valdkonda.

Seaduslik keskne teema on riigieelarve läbipaistvuse parandamine; mainitakse, et Eesti Keskerakond on esitanud vastava seaduseelnõu. Kõne rõhutab vajadust eelarve menetluse selgust ja arusaadavust kõigile Riigikogu liikmetele. Nähtav on eesmärk viia läbi reformid, mis suurendavad kontrolli ja vastutust.

Seadusandluse fookuses on notaritasude tõusu reguleerimine ning arutelud seetõttu selle mõju kohta ning arupärimised valitsusele nende teemade uurimiseks. Samuti on esile toodud vajadus edendada energeetikat puudutavaid õigusakte (juhitavad võimsused, põlevkivi kasutamise tulevik) ning kohtu- ja energiakorralduse parandamiseks mõeldud seaduseelnõud.