Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Toetab pangamaksu kui täiendavat tulubaasi ning rõhutab bankade suuremat kasumit (2023–2024) kui tõuget maksustamiseks; on vastu suurele mootorsõidukimaksudule ja registreerimistasude suunale, pakkudes lastele peredele soodustust (automaksu nullmääras). Kriitiline “maksupõrgu” mõiste ja “maksutõusude festival” kirjeldus viitavad rahastus- ja regionaalse tasakaalu otsimisele ning vajadusele selgitada mõju elanikkonnale. Seostatakse energiasektori töökindluse tagamisega, mis on osa majanduskeskkonna stabiliseerimisest.

Keskendub maksude jäämise tagamisele Eesti majanduses ja renditööjõu maksustamise riskide maandamisele. Tõstab esile vajaduse teisi seadusi muuta, et lahendada majanduslikke probleeme ja tagada fiskaalne stabiilsus.

Rõhutatakse avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja hindade kontrolli riigihangetes, mainitakse 800 000 euro suurust kulu ning küsitakse turu hinnangut. Soovib informeeritud ja läbipaistvaid otsuseid ning hindade uurimist turul.

Majanduse jaoks oluline on tarbimise elavdamine ja maksukoormuse stabiliseerimine; nähakse automaksu ja kõrgete tarbimismaksude negatiivset mõju ostujõule ning soovitatakse kaaluda toiduainete käibemaksu alandamist ning üldist maksustamise tasakaalustamist; rõhutatakse, et maksud peaksid soodustama ettevõtluskeskkonda ja majanduskasvu.

Keskendub avaliku raha õige kasutamisele ja läbipaistvusele; kriitika riigi finantsotsuste kohta Nordicale ning maksumaksja raha kaasnevad ohtude osas. Ei esita laialdasi majanduspoliitilisi ettepanekuid, kuid rõhutab finantsilise vastutuse tähtsust.

Majanduslikult skeptiline ja ettevaatlik; rõhutab, et eelarve puudulikkus ja läbipaistmatus võivad viia maksutõusudele ja halvendada maksukeskkonda ning majanduskeskkonda. Õhkkond näitab muret majanduskeskkonna terviklikkuse ja inimeste koormamise üle.

Majandusseisundit käsitletakse kui kriitilist konteksti haigla ja tööjõu hüvitiste arutamisel. Toetatakse investeeringut, mis toob majandusele tulu ning mille korral riik suurendab vastutust ja maksuluure; esitatakse arvulised näited (49,3 miljonit lisakulusid, 2%–3% SKP-st väärtus otsest kulu, 800–1,2 miljardit eurot kaudsed kulud) ning rõhutatakse, et lisandväärtus ja SKP kasv kompenseerivad investeeringu.

Majanduspoliitiline lähenemine keskendub eelarve läbipaistvusele ja kulude kontrollile; puuduvad konkreetsed soovitused maksude või investeeringute osas, kuid rõhutatakse, et raha peaks olema selgelt plaanitud ja kontrollitav. On kriitiline suhtumine 100 miljoni eelarvesse kaasamisel, kui see ei ole selgelt tõestatud. Näitab tugevat keskendumist eelarve korra ja usaldusväärsuse tagamisele.

Majanduslikul tasandil on keskne kriitika maksutõusude ja teenuste hindade kohta, mis vähendavad tarbija ostujõudu. Ontuta energiahindade ja toetusmeetmete kulutuste kriitika ning rõhutatakse vajadust tasakaalustada rohepoliitika kulud riigieelarve ning majanduse huvides. Toetab põlevkivi kasutuse jätkumist majandusliku stabiilsuse ja energiajulgeoleku huvides.