Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Rõhutab oma fraktsiooni seisukohti (Keskerakond) ning on näidanud valmisolek koostööks “koos teistega” (nt viitab laiemale arutelule pangamaksu ja maksuosade üle). Kuid konkreetseid üleparteisi partnerlusi või koostööteemasid ei tooda julgelt välja; kutsub üldistavalt koostööd ja arutelu direktiivide ning määruste üle. Tema lähenemine näitab konstruktiivset, kuid keskendunud ning fraktsioonipõhist koostööd.

Näitab koostöövalmidust: küsib, kas küsimus on tõstatatud valitsuses, ja viitab komisjonis arutatud teemadele. Otsib koostööd ja seadusandluse koordineerimist.

Pole piisavalt andmeid koostöö- või biPARTISAN-läheduse kohta.

Not enough data

Not enough data

Näitab valmidust koostööks ja vastuvõtlikkust oppositioni ettepanekutele: „need [ettepanekud] on kõik teretulnud” ning soovib teise lugemisele ülemist arutelu ja parandusi. Samas on kriitiline, kui lubadused ei täitu; otsib konstruktiivset, läbipaistvat dialoogi.

Keskne on erakondadeülene koostöö ja ühiselt liikumise vajadus; lauseid nagu “erakondadeüleselt” ja “koostöö” rõhutavad valmisolekut ühiseks tööks ning on esitatud erinevate fraktsioonide toetus- või vastuväited kui osa laiemast konsensuse otsimisest. Toetus on esile tõstetud ka avalduste kaudu (nt Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid) ning kutse ühiseks hääletuseks on korduv motiiv.

Viitab, et Eesti Keskerakond on esitanud seaduseelnõu eelarve läbipaistvuse parandamiseks, mis näitab valmisolekut koostööks oppositioni ja koalitsiooni vahel. Esineb küsimUS: milliseid koostöövorme ja reforme on võimalik läbi viia? Rõhutab arusaamise ja konstruktiivse dialoogi olulisust.

Konstruktiivne ja antiseptiline koostöövalmidus: rõhutatakse vajadust vastuste ja arutelude kaudu koostööd valitsusega. Ootab vastuseid peaministrilt ja on valmis dialoogiks, kuigi jätkab kriitilist kontrolli fraktsiooni huvidest lähtuvalt.