Kuude kaupa: Lauri Laats

Majandusvaated on tugevalt automaksu ja registreerimistasu vastased, kuna need on põhjustanud autoturu seiskumise ja kahjustanud ettevõtluskeskkonda. Toetatakse sotsiaalselt tundlikumat maksupoliitikat, nõudes toiduainete käibemaksu alandamist inimeste toimetuleku parandamiseks ja pangamaksu rakendamist riigieelarve täitmiseks. Rõhutatakse, et riigi prioriteet on inimene, mitte maksude kogumine iga hinna eest.

Majanduspoliitikas on keskne kriitika maksutõusude ja tarbimismaksude kohta ning rõhutatakse vajadust noorte tööhõive stimuleerida maksusoodustustega. Soovitakse sotsiaalmaksu vabastuse laiendamist noortele (kuni 19–20 a) ning ravikindlustuse osatõkkeks 20% asemel; toob esile rendi- ja eluasemekulude kasvu ning vajaduse soodustada laenu refinantseerimist ja kinnisvara hindamise reformi, et eluasemekulud oleksid taskukohasemad. Näitab püüdlust soodustada ettevõtlust ja töötada välja meetmeid majanduskeskkonna elavdamiseks.

Majanduse kontekstis on keskne kriitika maksupoliitika ja inflatsiooni mõju allikas. Eelistatakse tarbimismaksudide ja toidukaupade maksustamise ümberhindamist, maksuküüru küsimuse lahendamist ning maksu‑ ja kulu struktuuri ümberkujundamist, et vähem koormata madala ja keskmise sissetulekuga inimesi. Seisukoht on vahepeal tasakaalus rohepoliitika ja energeetika investeeringute kriitikaga; rõhutatakse vajadust investeerida kõrgtehnoloogiasse ja kõrgharidusse ning regionaalset majanduskasvu.

Majanduspoliitikas kriitiline ja küsimusi tõstatav: vastu käibemaksu ja muude tarbimismaksude suurtele tõusudele, pooldab maksusüsteemi ülevaatust IMF soovituste valguses, rõhutab ostujõu ja keskmise sissetuleku kaitsmist. Võitlus maksupoliitika suurte koormuste vastu ning alternatiivsete rahastuste võimaluste ning energiamajanduse rahastamise prioriteetide esiletõstmine (nt rohepöörde ja põlevkivi tasakaalustatud lähenemine).

Majandusperspektiiv: kriitiline maksupoliitika (automaksu vastane retoorika, maksuküüri kriitika), toiduainete käibemaksu alandamist pooldavad eelnõud; õhutab konkurentsi kasvu (pangad, laenud) ning riigieelarve tasakaalustamist; rõhutab pragmaatilist rahanduspoliitikat, mida koalitsioon ei ole järginud.

Majanduse ja maksude osas on kirjas kriitika valitsuse maksukärbete ja maksutõusude kohta ning laiemalt nende mõju inimeste toimetulekule ja majandusele. Nad rõhutavad, et paljud maksud (automaks, käibemaks, tulumaks, kütuse- ja elektriaktsiisid) ning hinnatõusud suurendavad vaestumist ja vähendavad ostujõudu; samas kutsutakse üles kulutuste kärpimise ja avaliku sektori suuruse vähendamise poole. Eelistatuna on prognoositav majanduskasvu turgutamine läbi läbipaistva ja mõistliku eelarvepoliitika.

Majanduspoliitikas keskendutakse tarbijate kaitsele ja maksustamise läbipaistvusele: kriitika pangamaksule, kuid samas rõhutatakse vajadust majanduslikult mõistlike lahenduste ja odava elektri tagamise nimel. Toiduainete käibemaksu langetamise poolt esile tõstetud ning kritiseeritakse käibemaksu ja tulumaksu laiemat tõstmist; energiapoliitikas rõhutatakse tarbijate hindade küllaldust ja mõistlikku investeerimist, esitades alternatiive ENMAK-iga ja võrreldes rahvusvaheliste praktikatega (Leedu, Soome).

Majanduspoliitikas kriitika maksude ja väljaminekute osas: vastuolulised seisukohad maksude suurendamise ja maksudest vabastamise üle; kriitika 100 miljoni eurosest gaasijaamade väljaarendamise rahastusest; soovikod-ning toiduainete käibemaksu langetamise jutt; haiguspäevade maksumäärade muutused ja 49,3 miljoni eelarve lisakulud ning kaudsed mõjud SKP-le. Üldine arusaam: majandus kasvab eeldatavalt paremini, kui haiguspäevi ravitakse ja töötaja tervis on parem; samas on kriitika valitsuse kasvu-ja maksumuudatuste mõju osas, mis tugevdavad ettevõtluskulutusi ja tarbimist.