Kuude kaupa: Urmas Kruuse
Kokku kuid: 10
Täielikult profileeritud: 10
12.2024
2 Sõnavõtud
Stiil on ametlik ja protseduuriline, eriti komisjoni otsuste edastamisel, kuid muutub veenvaks ja rahustavaks poliitika kaitsmisel. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja viiteid institutsioonidele, et hajutada hirmu ettevõtjate karistamise ees. Ta rõhutab konsensust ja Eesti kultuuriruumi eripära, et toetada oma seisukohta.
11.2024
7 Sõnavõtud
Stiil on üldiselt ametlik ja küsimustele orienteeritud, pöördudes austatud istungi juhataja ja auväärt ettekandja poole. Kui teemaks on sotsiaalküsimused, muutub toon tunduvalt kaitsevamaks ja kriitilisemaks, väljendades tugevat pahameelt naiste mõrvariteks pidamise retoorika üle. Ta kasutab loogilisi argumente ja võrdlusi (nt riiklik õigusabi varastele) vastaspoole loogika vaidlustamiseks.
10.2024
7 Sõnavõtud
Kõnestiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja andmepõhine, eriti majandusdebattides. Toon on kriitiline ja kohati terav, eriti pangamaksu eelnõu suhtes, mida nimetatakse "piinlikult ebaproportsionaalseks" ja millele soovitakse "ajaloo prügikasti" viskamist. Kasutab loogilisi argumente ja tugevaid metafoore, näiteks kirjeldades pangandust kui "doonorlust" ettevõtluse finantseerimisel.
09.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on formaalne, analüütiline ja sageli küsitlev, keskendudes faktide kontrollimisele ja poliitika rakendamise detailidele (nt nõudes Tartu lasteaiatasude täpset struktuuri). Toon on kriitiline valitsuse tegevusetuse või ebaefektiivsuse suhtes (nt koolilõuna kvaliteet, hankereformi aeglus), kuid jääb mõõdukaks ja poliitikapõhiseks. Ta kasutab sageli remargi tegemist või tähelepanu juhtimist konkreetsetele süsteemidele.
06.2024
2 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne ja parlamentaarne, pöördudes lugupidavalt ettekandjate poole ("austatud istungi juhataja", "auväärt ettekandja"). Toon on küsitlev ja väljakutseid esitav, keskendudes loogilistele argumentidele ning nõudes ekspertidelt hinnanguid keerulistele finantsnähtustele. Emotsionaalsed apellid puuduvad, rõhk on faktidel ja uuringutel.
05.2024
6 Sõnavõtud
Stiil on ametlik ja lugupidav pöördumistes (Riigikogu esimees, minister), kuid muutub e-valimiste debatis teravaks ja retooriliseks. Ta kasutab loogilisi argumente ja analoogiaid (jalgratas/ühistransport), lõpetades vastastele suunatud provokatiivse ja isikliku küsimusega ID-kaardi põletamise kohta.
04.2024
13 Sõnavõtud
Stiil on formaalne, analüütiline ja teatud teemade (nt veterinaaride puudus) puhul murelikult kiireloomuline, nimetades olukorda "ohtlikuks tendentsiks". Ta kasutab nii loogilisi argumente, tuginedes andmetele ja uuringutele (nt loomaarstide kõrge stressitase), kui ka ajaloolisi viiteid (1926. aasta raamat, EMÜ aastapäev) teemade olulisuse rõhutamiseks.
03.2024
6 Sõnavõtud
Toon on ametlik ja küsitlev, keskendudes loogilistele ja analüütilistele argumentidele, otsides poliitika aluseks olevaid uuringuid ja andmeid ("Mida analüüs ütleb?"). Esineja kasutab retoorilisi küsimusi, et rõhutada vastuolusid (nt kliimaaspekt versus strateegiline julgeolek). Stiil on pigem kaalutlev ja ettevaatlik, väljendades muret võimaliku üleinvesteerimise või poliitika ebaefektiivsuse pärast.
02.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on formaalne, asjalik ja analüütiline, olles sageli komisjoni esimehe rollis, kes selgitab protseduurilisi või juriidilisi fakte. Ta toetub tugevalt loogilistele argumentidele, viidates seadustele, määrustele ja konsensuslikele otsustele, vältides emotsionaalseid üleskutseid. Ta väljendab muret ratsionaalse mõtlemise allajäämise pärast emotsionaalsele analüüsile ja sotsiaalmeedia pealkirjadele.
01.2024
5 Sõnavõtud
Retooriline stiil on analüütiline, asjalik ja kohati provotseeriv, eriti kui viidatakse võimalusele viia läbi uus haldusreform. Kõneleja kasutab loogilisi apelle ja esitab otseseid küsimusi, mis on suunatud süsteemi efektiivsusele ja reformide kiirendamisele. Toon on üldiselt kiireloomuline, rõhutades, et asjad on täiesti tehtavad.