Kuude kaupa: Urmas Kruuse

Kokku kuid: 18

Täielikult profileeritud: 18

10.2025

3 Sõnavõtud

Peamised vastased on "oponendid", kes kasutavad avalikus meediaruumis ära väärinfot maksude ja maksukoormuse tõusu kohta. Kriitika on suunatud nende poliitilisele taktikale ja avaliku arvamuse moonutamisele, mitte niivõrd konkreetsetele poliitilistele ettepanekutele.
09.2025

9 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud protseduurilistele lünkadele (kriisikomisjoni teavitamine Elva vallas) ja poliitilistele oponentidele, kes algatavad kriminaalasju elukoha registreerimise tõttu. Ta väljendab eriarvamust ministriga regionaalpoliitika 40% lävendi osas, pidades seda maapiirkondades vastuvõetamatuks. Kriitika on suunatud poliitikale ja protseduuridele, mitte isikutele.
06.2025

5 Sõnavõtud

Kõneleja kritiseerib teravalt neid poliitilisi jõude, kes soovivad iga hinna eest Rail Balticu valmimist takistada, nimetades seda "totaalseks veaks". Ta väljendab muret lairiba turul valitseva vähese konkurentsi ja ettevõtete poolt selle ärakasutamise pärast. Samuti kritiseerib ta Riigikohtu lahendist tulenevat lähenemist elukoharegistri kontrollile, pidades seda ajale jalgu jäänuks.
05.2025

14 Sõnavõtud

Opositsiooni kritiseeritakse otseselt poliitiliste tagajärgede eest, viidates "isamaalaste" algatatud teise pensionisamba lõhkumisele kui negatiivse tagajärjega tegevusele. Lisaks kritiseerib ta kaudselt justiitssüsteemi kultuuri, kus prokuratuuri lekked võivad viia inimeste avaliku "kustutamiseni" enne kohtulahendit.
04.2025

2 Sõnavõtud

Otsene vastasseis puudub, kuid kõneleja esitab valitsusele teravaid küsimusi julgeolekuriskide maandamise kohta, eriti seoses välisvangide teemaga. Kriitika on suunatud poliitiliste riskide ja ebaselguse (nt elatisvõla maksumus maksumaksjale) teadvustamisele.
03.2025

1 Sõnavõtud

Andmeid on liiga vähe.
02.2025

12 Sõnavõtud

Peamine väline vastane on Venemaa, kelle vastu tuleb kasutada jõudu, ning autoritaarsed riigid, kelle võimekust rahvast kontrolli all hoida on Lääs alahinnanud. Siseriiklikult kritiseerib ta kohalikke omavalitsusi kehtivate seaduste mittetõlgendamise ja tegevusetuse eest loomade heaolu ja rünnete puhul. Samuti seab ta kahtluse alla eelnõude tõsiseltvõetavuse, mis ei arvesta majanduse doonorite (pankade) rolli.
01.2025

12 Sõnavõtud

Vastasseis väljendub küsijate esitatud murede (nt bürokraatia, sanktsioonide oht) ümberlükkamises või nende küsimuste ebaselguse esiletoomises. Kriitika on suunatud pigem faktilistele ebatäpsustele või valedele eeldustele, näiteks lükates ümber väite, et halduskoormus suureneb. Kõneleja selgitab, et sanktsioonid ei ole a priori, vaid neid rakendatakse alles pärast võimaluse andmist rikkumiste kõrvaldamiseks.
12.2024

2 Sõnavõtud

Kõneleja ei kritiseeri otseselt vastaseid, vaid lükkab ümber saalis väljendatud üldistatud hirmud ja oletused ettevõtjate karistamise kohta. Ta distantseerib Eesti kultuuriruumi Lõuna-Euroopa riikide potentsiaalselt teravamast probleemist tööandja-töövõtja suhetes. Ta hoiatab, et ei ole mõtet ette välja mõelda, nagu hakataks kõiki ettevõtjaid karistama.
11.2024

7 Sõnavõtud

Kõige intensiivsem vastasseis oli sotsiaalküsimuste ettekandjaga, kelle retoorikat naiste mõrvariteks pidamise osas peeti Riigikogu saalis lubamatuks. Ta kritiseerib ka Peaministrit ja valitsust seoses põllumajandustoetuste proportsioonide ja konkurentsivõime vähendamise ohuga. Kliimadebatis vastandub ta neile, kes alahindavad tegevusetuse kulu ja neile, kes peavad kohanemistempo hinda liiga kalliks.
10.2024

7 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt vastanduv pangamaksu eelnõu algatajatele ja ettekandjatele, kritiseerides nende väiteid ja eelnõu majanduslikku loogikat. Kriitika on poliitika- ja andmepõhine, tuues esile vastuolusid (nt. pankade panus avansilise tulumaksu kaudu) ning hoiatades negatiivsete tagajärgede eest (kulude kandmine klientidele, halb signaal investoritele).
09.2024

9 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud ametkondade ebaefektiivsusele (kirjadele vastamise tähtajad) ja ministrite/ettekandjate poolt esitatud väidete usaldusväärsusele (nt toiduainete käibemaksu langetamise kasu). Ta kritiseerib valitsuse otsuseid, mis puudutavad koolilõuna rahastamist ja kohaliku toidu hankereformi liiga pikka ajakava (2027. aasta). Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub tulemustele.
06.2024

2 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud pigem majandusnähtustele ja turuosalistele, kes võivad inflatsiooni ajal hindu põhjendamatult tõsta, ning krüptovaluutade sektorile, mida kahtlustatakse püramiidskeemides. Poliitik kahtleb turu isereguleerumisvõimes ja tarbijate võimes "hääletada jalgadega". Konkreetsed poliitilised vastased puuduvad.
05.2024

6 Sõnavõtud

Vastasseis on selge e-valimiste kriitikute suhtes, keda süüdistatakse illusioonide loomises ja enesele vasturääkimises, eriti seoses usalduse küsimusega. Kriitika on terav ja retooriline, seades kahtluse alla vastaste usaldusväärsuse süsteemi suhtes (küsimus ID-kaardi põletamise kohta).
04.2024

13 Sõnavõtud

Otsest poliitilist vastasseisu või erakondade kritiseerimist ei esine, kuigi ta märgib, et kõik maaeluministrid on veterinaariat lisarahastanud. Kriitika on suunatud pigem struktuursetele probleemidele, nagu ministeeriumide madal palgatase ja ühiskondlik suutmatus teadvustada veterinaaria strateegilist tähtsust.
03.2024

6 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud ministrite või valitsuse poliitika ja fiskaalse vastutuse puudumise vastu, eriti seoses eelarve puudujäägiga Tervisekassas. Esineja seab kahtluse alla riigi kohustuste täitmise efektiivsuse hariduses, viidates õpetajate vastulausetele "klassit läbitassimise" kohta. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub tulemuslikkusele.
02.2024

13 Sõnavõtud

Vastuseis on suunatud peamiselt neile, kes esitavad eelnõusid, millel puudub seaduslik alus või mis on vastuolus EL regulatsioonidega, kritiseerides nende juriidilist ebakompetentsust. Ta vaidlustab ka majanduskriitikat esitavate ettekandjate seisukohti, eriti kliimaseaduse moratooriumi osas, ning kaitseb komisjoni protseduurireegleid kriitika eest.
01.2024

5 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse aeglasele reformitempole, pidades gümnaasiumireformi 2035. aasta vaadet liiga pikaks. Samuti kritiseeritakse olemasolevaid rahastamismehhanisme, mis ei motiveeri omavalitsusi piisavalt reforme ellu viima. Kriitika on suunatud poliitika ja protseduuride ebatõhususele.