Täiskogu istungite kaupa: Urmas Kruuse

Kriitika on suunatud varasematele kohtuotsustele, mis peatasid jahi, tuues esile negatiivsed tagajärjed (probleemi kasvamine üle pea ja majanduslik kahju). See on poliitika- ja tulemuspõhine kriitika, mis viitab ebaõnnestumisele probleemi lahendamisel. Otsest poliitilist vastasseisu või isiklikku rünnakut ei esine.

Kriitika on suunatud süsteemsetele ebaõiglustele ja ebaefektiivsusele, eriti kohalike omavalitsuste rahastamisnõuetele, mis seavad eraspordikoolid keerulisse olukorda. Samuti kritiseeritakse haridusfilosoofiat, mis venitab koolipäevi ja alavääristab igapäevast liikumist õppimise kõrval. Otseseid poliitilisi vastaseid ei nimetata, kriitika on poliitikapõhine.

Peamine vastasseis on suunatud eelnõu ettekandjale ja seaduseelnõu enda sisule, kritiseerides selle aluspõhimõtteid ja analüüsi puudulikkust. Kriitika on poliitika- ja analüüsipõhine, keskendudes sellele, et eelnõu ei arvesta pankade kapitaliseerituse ja Eesti pankade konkurentsivõimega. Eriti kritiseeritakse ettekandja võrdlust pankade ja kasiinode vahel.

Kriitika on suunatud kohalike omavalitsuste tegevusetuse vastu kehtiva seaduse tõlgendamisel ja ettepaneku vastu anda riiklik järelevalve (PTA ülesanded) üle KOV-idele. Kõneleja kahtleb eelnõu terviklikkuses, viidates loomade heaolu eest seisvate esindusorganisatsioonide kriitikale, et tegemist on ebapiisava lahendusega. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub lahenduste ebaefektiivsusele.

Peamine kriitika on suunatud Lääne kollektiivse tegevuse kiiruse ja strateegilise taju vastu, eriti seoses autoritaarsete riikide võimekuse alahindamisega. Kõneleja küsib, kas liitlastel on veel illusioone Venemaa demokratiseerimisest, viidates vajadusele kiirendada agressioonile vastuhakkamist. Kriitika on suunatud poliitilisele ja strateegilisele ebaefektiivsusele.