Täiskogu istungite kaupa: Urmas Kruuse

Kokku istungeid: 5

Täielikult profileeritud: 5

2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab autoriteeti seadusandliku menetluse vallas, käsitledes lugemisi, tähtaegu ja komisjoni otsuseid (Maaelukomisjon). Samuti on tal teadmisi jahi reguleerimise ja nuhtlusisendite haldamise teemal, analüüsides kohtuotsuste pikaajalist mõju. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat nagu "nuhtlusisendid" ja viidatakse menetluslikele detailidele (keeleline korrektuur).
2025-02-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust spordipoliitika ja rahastamissüsteemide osas, viidates spordikoolide rahastamise erinevustele (pearaha, munitsipaalspordikoolid) ja olümpiakomitee liikmelisuse nõuetele. Ta on kursis ka tulumaksusoodustuste ja annetuste turu potentsiaaliga (viide 1 miljardi kasutamata potentsiaalile) ning noorte füüsilise vormi probleemidega kaitseväkke astumisel.
2025-02-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja demonstreerib teadmisi finants- ja pangandusregulatsiooni valdkonnas, kasutades termineid nagu pankade kapitaliseeritus ja konkurentsivõime. Eriti rõhutatakse Eesti hoiustajate (nii ettevõtete kui ka eraisikute) saamata jäänud intressitulu küsimust. Ta rõhutab pankade rolli kui "majanduse doonoreid" ja nõuab põhjalikku majandusliku mõju analüüsi.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab asjatundlikkust lemmikloomade pidamise korra, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riikliku järelevalve (Põllumajandus- ja Toiduamet) valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "sunniraha" ja "rahaline sanktsioon" ning viidatakse statistikale (600 rünnet) ja loomade heaolu eest seisvate organisatsioonide seisukohtadele. Ekspertiis keskendub seaduse rakendamise ja järelevalve küsimustele.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja demonstreerib ekspertiisi rahvusvahelise julgeoleku, kaitsekulutuste ja geopoliitilise taju valdkonnas. Ta analüüsib autoritaarsete riikide võimekust hoida rahvast kontrolli all ning eelistada agressioonikulusid sotsiaalsele kapitalile. Eriti rõhutatakse Eesti ja keskmise eurooplase erinevat ohutaju Venemaa suhtes ning majandusliku võimekuse ärakasutamise vajadust.