Kuude kaupa: Andrei Korobeinik
Kokku kuid: 18
Täielikult profileeritud: 18
09.2025
11 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud Riigikogu juhatuse vastu, keda kritiseeritakse selle eest, et nad eirasid komisjoni konsensust ja käivitasid "poliitilise teerulli". Kriitika on intensiivne ja puhtalt protseduuriline, mitte sisuline. Vastuseks juhatuse otsusele teeb kõneleja ettepaneku menetlus peatada ja võtta aeg maha.
06.2025
31 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse intensiivselt majanduse languse, rikkamaid soosiva maksupoliitika ja parlamendikultuuri rikkumise eest. Sotsiaaldemokraate rünnatakse silmakirjalikkuse pärast astmelise tulumaksu ja toimetulekutoetuse teemadel, kuigi mainitakse ka nende ettepanekute kaitsmist komisjonis. Kriitika on nii poliitiline kui ka eetilist laadi, süüdistades vastaseid valikulises mälus ja seadustega kauplemises.
05.2025
19 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200. Kriitika on intensiivne ja laiaulatuslik, hõlmates nii poliitilisi (maksutõusud, majanduse hävitamine) kui ka eetilisi süüdistusi (valetamine, silmakirjalikkus, mandaadi puudumine). Eriti teravalt rünnatakse Sotsiaaldemokraate nende varasema koalitsioonipoliitika eest, mis viis töötutoetuste kärpeni.
04.2025
10 Sõnavõtud
Peamised kriitika sihtmärgid on Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse ebakompetentsuses ja seaduseelnõude menetlemise takistamises (nt Keskerakonna ettepanekute hääletamise blokeerimine). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (automaks, majandusstrateegia) kui ka protseduuridele (läbipaistmatus, kommunikatsiooni ja eesmärgi lahknevus). Kõneleja on kompromissitu, ennustades valitsuse ja automaksu peatset sattumist "ajaloo prügikasti".
03.2025
6 Sõnavõtud
Peamine vastuseis on suunatud parlamendi juhatuse passiivsusele ja suutmatusele sekkuda Rahanduskomisjonis toimunud "korralagedusse". Kriitika on suunatud ka Reformierakonda kuuluvale saadikule, kes väidetavalt kutsus kokku ebaseadusliku istungi. Kriitika on institutsionaalne ja protseduuriline, süüdistades juhatust proaktiivsuse puudumises ja seaduse mittejärgimises.
02.2025
40 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse majanduse kahjustamises ja valetamises. Sotsiaaldemokraate ja Eesti 200 kritiseeritakse teravalt kui Reformierakonna "puudleid" ja "truid liitlasi", kes räägivad üht, kuid hääletavad koalitsiooni suuniste järgi. Kriitika on intensiivne, süüdistades koalitsiooni tegevust Eesti majandusele kahjulikumaks kui Venemaa sõja mõju.
01.2025
12 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond, keda süüdistatakse majanduslanguses ja suurprojektide nurjamises, ning Riigikogu juhatus. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist ebaõnnestumist (Tallinna Haigla ärajäämine) kui ka protseduurilist omavoli, süüdistades juhatust Keskerakonna eelnõude (pangamaks) ebaõiglases kohtlemises. Kompromissi otsimise asemel domineerib konfrontatsioon ja süüdistamine.
12.2024
16 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja koalitsioon, eriti rahandusminister Jürgen Ligi ja siseminister. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebakompetentsusele, eelarve läbipaistmatusele ja ministrite vastutusest kõrvalehoidmisele. Valitsuse tegevust seostatakse otseselt majanduse hävitamisega ja ebaaususega rahva suhtes.
11.2024
25 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, eriti Jürgen Ligi ja Kaja Kallas, keda süüdistatakse pankade kaitsmises ja majanduse halvas juhtimises. Kriitika on peamiselt poliitika- ja menetluskeskne, süüdistades koalitsiooni vaeste arvelt raha võtmises ja oluliste projektide (Haapsalu raudtee, Tallinna Haigla) tühistamises. Kompromissivalmidus on madal, kuigi toetab Rail Balticu uurimiskomisjoni loomist.
10.2024
36 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuse ministrid (eriti Jürgen Ligi ja Kristen Michal). Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, mis tabavad vaeseid, ebaõnnestunud majanduspoliitika) kui ka parlamendi tööprotseduuridele (läbipaistmatus, ministrite käitumine). Rünnakud on intensiivsed, süüdistades valitsust majanduslanguse põhjustamises ja ebaõiglases poliitikas; kompromiss eelarve osas lükatakse tagasi (ettepanek eelnõu tagasi lükata).
09.2024
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsiooniparteid, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse majanduspoliitilistes vigades ja rikaste eelistamises. Kriitika on terav ja keskendub poliitilisele ebaõiglusele, süüdistades valitsust sotsiaaltoetuste saajate ja pensionäride maksustamises rikaste palgatõusu katteks. Samuti kritiseeritakse protseduurilist teerullitaktikat, mis summutab arutelu.
07.2024
10 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud koalitsioon, keda kritiseeritakse nii poliitiliste valikute kui ka seaduserikkumiste eest. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades valitsust majanduskriisi tekitamises ja vaesematele liiga tegemises. Kõneleja julgustab kodanikke automaksu vastu kohtusse pöörduma ja kritiseerib teravalt koalitsioonisaadikute puudumist saalist.
06.2024
41 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse majanduse hävitamises, valijate petmises ja riigikogu töökorra rikkumises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii sisulistele vigadele (regressiivsed maksud) kui ka protseduurilistele rikkumistele (sisuliste muudatusettepanekute kokkupanemine). Kõneleja viitab korduvalt Andrus Ansipi kriitikale valitsuse ebakompetentsuse kohta.
05.2024
44 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse ebaõnnestunud majanduspoliitikas, ebakompetentsuses ja pankade kasumite kaitsmises. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilistele valikutele, mis suurendavad ebavõrdsust ja kahjustavad majandust. Valitsust kutsutakse üles vastutust võtma või tagasi astuma, viidates ekspeaminister Andrus Ansipi soovitustele.
04.2024
16 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse majanduslanguse tekitamises ja ebaõiglases maksupoliitikas. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades valitsust rahva ahistamises ja riigiaparaadi paisutamises. Kõneleja nimetab Reformierakonna poliitikat "meie ühiseks probleemiks" ja viitab Ansipi tsitaatidele, mis viitavad valitsuse tagasiastumise vajadusele.
03.2024
8 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja valitsuse vastu, keda kritiseeritakse sügava majanduslanguse ja ebaõiglase maksupoliitika eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust pangandussektori huvide kaitsmises ja ebatäpsete andmete esitamises teiste riikide näidete kohta. Kõneleja viitab ka Reformierakonna valitsuses olemisele kui võimalikule põhjusele Eesti halvale investorkliimale.
02.2024
37 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile ja peaminister Kaja Kallasele, keda süüdistatakse majanduslikus ebakompetentsuses ja Riigikogu liikme õiguste rikkumises. Kriitika on terav ja protseduuriline, süüdistades koalitsiooni opositsioonisaadikute eelisjärjekorras küsimise ja arvamuse avaldamise takistamises. Valitsuse majanduspoliitikat nimetatakse kahjulikuks ja rumalaks, mis on viinud Eesti Euroopa Liidu kõige kehvemasse majandusseisu.
01.2024
2 Sõnavõtud
Peamine vastane on Vabariigi Valitsus ja peaminister Kaja Kallas, keda kritiseeritakse ebaõnnestunud majanduspoliitika eest. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, süüdistades valitsust majanduslanguse põhjustamises ja lühinägelikus maksustamises. Vastandutakse tugevalt automaksu ja käibemaksu tõusu kaudu tavainimeste maksustamisele.