Täiskogu istungite kaupa: Andrei Korobeinik

Vastuseis seisneb pigem küsimuste esitamises teise saadiku hääletuskäitumise ja valijatega konsulteerimise kohta, mitte otseses poliitilises rünnakus. Kriitika on suunatud esinduslikkuse ja vastutuse küsimustele, mitte poliitika sisule.

Peamised vastased on Reformierakond, sotsiaaldemokraadid (SDE) ja Eesti 200, keda süüdistatakse Eesti majanduse languses ja ebavõrdsuse kasvus. Kriitika on terav ja suunatud nii poliitilisele ebakompetentsusele (Reformierakond, kes teeb kahju, mis on kaks korda suurem kui Putini kahju) kui ka silmakirjalikkusele ja truudusetusele valijate suhtes (SDE ja Eesti 200). Sotsiaaldemokraate süüdistatakse selles, et nad räägivad õigeid asju, aga hääletavad alati koalitsiooni poolt.

Peamised vastased on välisminister ja peaminister, kelle vastu toetatakse umbusaldusavaldust. Välisministrit kritiseeritakse teravalt nii poliitilise ebaselguse (Gruusia) kui ka ebademokraatliku retoorika (valijate kriminaalideks nimetamine) eest. Rünnakud on intensiivsed ja suunatud valitsuse stabiilsuse õõnestamisele.

Peamine vastane on Reformierakond ja peaminister Kristen Michal, keda kritiseeritakse intensiivselt majanduspoliitika ebaõnnestumise ja maksutõusude eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka isikupõhine, süüdistades valitsust teiste süüdistamises ning võrreldes nende majandusmõju Putini omaga. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid loodetakse valitsuse vahetumisele järgmistel valimistel.