Täiskogu istungite kaupa: Andrei Korobeinik

Peamine vastane on Reformierakond ja ettekandja Annely Akkermann, kelle poliitikat ja käitumist kritiseeritakse intensiivselt nii sisulistel kui ka isiklikel alustel. Kriitika on suunatud maksutõusudele, riigieelarve läbipaistmatusele ja Reformierakonna väidetavale loogikale, kus kolm pensionäri maksavad kinni Riigikogu liikme palgatõusu. Kompromiss on välistatud, kutsudes üles valitsuse poliitikale punast kaarti näitama.

Peamised vastased on Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse ebakompetentsuses, majanduslanguse põhjustamises ja parlamendi rolli tahtlikus vähendamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitika teostusele (läbikukkunud teostus) kui ka protseduurilisele läbipaistmatusele (salajased kohtumised). Eriti teravalt kritiseeritakse ettekandja Maris Lauri ebakompetentsust teema valdamisel.

Vastasseis on suunatud peamiselt Reformierakonnale (RE) ja valitsuskoalitsioonile tervikuna, kritiseerides nii poliitilist sisu (maksutõusud, majanduslangus) kui ka eetilist käitumist (silmakirjalikkus, valetamine). Eriti kritiseeritakse kolleeg Maria Jufereva-Skuratovskit ja Kristen Michalit. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, soovides eelnõu prügikasti viskamist.

Peamine kriitika on suunatud Sotsiaaldemokraatide (SDE) fraktsiooni ja eriti Tallinna linnavalitsuse (Jevgeni Ossinovski) vastu. Kriitika on terav, keskendudes juhtimisvõimekusele (pingid, tõukerattad) ning fraktsiooni puudumisele olulisel täiskogu arutelul. Kahtluse alla seatakse vastaspoole suutlikkus uusi regulatsioone rakendada.

Peamine vastane on rahandusminister Jürgen Ligi, keda kritiseeritakse majandustõdede eitamise ja küsimustele vastamisest kõrvale hoidmise eest. Tugevalt rünnatakse kogu koalitsiooni (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) majanduslanguse põhjustamise ja riigiaparaadi paisutamise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, välistades sisuliselt kompromissi valitsuse praeguse suunaga.