Kuude kaupa: Madis Kallas
Kokku kuid: 14
Täielikult profileeritud: 14
10.2025
12 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes korduvalt ministri ja juhataja poole. Ta esitab analüütilisi ja detailseid küsimusi, mis põhinevad eelnevatel aruteludel (nt kultuurikomisjonis) või põhjalikul lugemisel. Toon on tasakaalukas, sisaldades nii kiitust ministrile palgateema eest seismise eest kui ka muret õpetajate õiguste vähenemise pärast.
09.2025
30 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt formaalne, lugupidav ja dialoogile suunatud, rõhutades soovi lahendada probleeme konstruktiivselt ja süüdistusteta. Samas on kriitiline toon inimeste suhtes, kes annavad hinnanguid maaelu kohta, olles ise asjadega kursis, ning rõhutab, et probleemidele viitamisele peab alati järgnema lahenduste pakkumine. Kasutatakse nii loogilisi argumente (statistika, analüüsid) kui ka emotsionaalseid apelle (laste õigused, eakate ravile pääs).
06.2025
24 Sõnavõtud
Kõneleja toon on valdavalt kriitiline, analüütiline ja kohati murelik, eriti regionaalsete teemade käsitlemisel ("äärmiselt kurb näha", "karmi regionaalset ebavõrdsust"). Ta toetub tugevalt loogilistele ja faktipõhistele argumentidele, kasutades statistikat ja konkreetseid näiteid (nt Orissaare Gümnaasium, regionaalsed lennujaamad). Eriti terav on kriitika bürokraatia ja vastutuse puudumise osas ("äärmiselt tobedat bürokraatlikku olukorda").
05.2025
8 Sõnavõtud
Stiil on ametlik, pöördudes lugupeetud ministrite ja istungi juhatajate poole. Toon on tõsine ja kohati murelik, eriti regionaalsete väljakutsete ja keskkonnateemade käsitlemisel, kus rõhutatakse pöördumatuid tagajärgi. Kasutatakse nii loogilisi argumente (vajadus analüüsi ja selgete meetmete järele) kui ka emotsionaalset veenmist, kutsudes üles kuulama maaelanikke ja kaitsma loodust.
04.2025
3 Sõnavõtud
Retooriline stiil on tõsine ja murelik, rõhutades sotsiaalsete probleemide ja kultuurivaldkonna alarahastamise kiireloomulisust. Kõneleja kasutab nii emotsionaalseid apelle (kultuuri kaitsmine kui iseolemise kaitsmine) kui ka loogilisi argumente (elukestva õppe vajadus ja sotsiaalmajanduslikud piirangud). Ta hoiab formaalset Riigikogu kõne tooni, viidates autoriteetidele nagu Marju Lauristin ja Reimo Sagor.
03.2025
2 Sõnavõtud
Stiil on formaalne ja küsimustepõhine, pöördudes lugupidavalt ettekandja ja istungi juhataja poole. Kõneleja kasutab nii eetilist apellatsiooni, taunides kolleegide käitumist, kui ka loogilist argumentatsiooni, viidates põhiseaduse muutmise ajaloolistele pretsedentidele. Toon on tõsine ja murelik nii menetlusliku korrektsuse kui ka isikliku rünnaku tõttu.
02.2025
4 Sõnavõtud
Stiil on formaalne ja asjalik, kuid muutub julgeoleku ja spordi väärtuste teemadel väga emotsionaalseks ja kiireloomuliseks. Kasutatakse tugevaid väärtuspõhiseid fraase ("verised medalid ei saa olla isegi arutelu koht") ja rahvast ühendavaid loosungeid ("üks kõigi, kõik ühe eest"). Liikumisharjumuste propageerimiseks kasutab ta ka lihtsaid ja meeldejäävaid näiteid, nagu multifilm "Põrsas Peppa" ja "käimisbussid".
12.2024
7 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt konstruktiivne, analüütiline ja asjalik, vältides ründavat tooni isegi maailmavaateliste erimeelsuste korral. Ta kasutab nii loogilisi argumente (viidates ummikutele ja keskkonnamõjule) kui ka emotsionaalset apelli (rõhutades Ida-Virumaa inimeste aastakümnete pikkust kannatust). Regionaalpoliitika teemadel on toon pigem tungiv, nõudes riigilt jõulisemat sekkumist.
11.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on ametlik, analüütiline ja keskendub tugevalt sisulistele argumentidele ning seaduseelnõude detailidele. Toon on valdavalt toetav ja konstruktiivne, eriti pikaajaliste reformide puhul. Debattides kasutab ta sageli küsimusi, et saada selgust komisjonide arutelude ja tagasiside kohta, mis viitab soovile mõista protsessi ja konsensust.
10.2024
2 Sõnavõtud
Retooriline stiil on ametlik ja küsitlev juriidiliste teemade puhul, pöördudes lugupidavalt eelnõu esitaja ja juhataja poole. Hääleõiguse arutelus muutub toon kindlameelseks ja ideoloogiliselt laetuks, kasutades tugevaid veendumusi väljendavaid fraase ("pooldan kindlalt") ning rõhutades isiklikku ja fraktsiooni seisukohta.
09.2024
2 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt formaalne ja detailne, eriti komisjoni ettekandes, kus ta loetleb hoolikalt komisjoni liikmete küsimusi ja vastuseid. Regionaalpoliitilises küsimuses on toon kriitiline ja murelik, rõhutades teiste piirkondade unistusi töökohtadest, mis viitab emotsionaalsele, kuid samas poliitiliselt põhjendatud üleskutsele.
07.2024
2 Sõnavõtud
Retooriline stiil on ametlik (Riigikogu) ja sisaldab tungivat, kuid konstruktiivset tooni vajadusest kiiresti tegutseda, et vältida tasakaalustamatuse süvenemist. Kõneleja kasutab emotsionaalset kontrasti "Juulikuu Eesti" (ideaalpilt) ja sügisese tühjenemise reaalsuse vahel, toetades loogilist argumenti süsteemse muudatuse vajadusest. Ta hoiatab otsustamatuse eest, mis on tema hinnangul suurem oht kui muudatused ise.
06.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on ametlik, asjalik ja protseduuriline, eriti komisjoni töö kokkuvõtete esitamisel. Ta kasutab selgitavat ja veenvat tooni, püüdes lahti seletada keerulisi seadusandlikke kontseptsioone, nagu maamaksu kasvupiirang. Argumentatsioon on tugevalt loogiline ja faktipõhine, rõhutades konsensust, protsessi pikkust ja kaasamise põhjalikkust.
05.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on analüütiline, asjalik ja lugupidav, pöördudes kolleegide ja ministrite poole formaalselt. Ta toetub oma argumentides faktidele ja statistikatele (nt voolavuse numbrid, regionaalne jaotus), pakkudes konstruktiivset kriitikat ja ettepanekuid (nt Rahandusministeeriumi analüüside suunamine). Toon on pigem murelik (voolavuse ja regionaalse ebavõrdsuse osas), kuid samas toetav (KOV autonoomia osas).