Täiskogu istungite kaupa: Madis Kallas

Kõne stiil on ametlik, lugupidav ja lepitav, alustades tugeva kiitusega ministri ja ministeeriumi suunal. Kriitika esitatakse küsimuse vormis, rõhutades siirust ja rünnaku puudumist ("mitte rünnates"). Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, keskendudes andmetele ja proportsionaalsusele.

Retooriline stiil on formaalne, lugupidav ja otseselt küsitlev, pöördudes ministri ja eesistuja poole ("Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister!"). Kasutatakse loogilist ja faktipõhist lähenemist, et saada selgust seaduseelnõu aluste kohta, ilma emotsionaalsete apellideta.

Retooriline stiil on formaalne, lugupidav ja konstruktiivne, eriti õiguskantslerit tunnustades selge sõnakasutuse ja lahenduste pakkumise eest. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni ja rõhutatakse küsimusele "miks" vastamise olulisust riigi tegevuses. Toon on pigem analüütiline kui emotsionaalne, keskendudes poliitiliste printsiipide selgitamisele.

Stiil on ametlik ja alguses lepitav, rõhutades sisuka ja rahumeelse dialoogi vajadust ministriga ning välistades süüdistamise. Samas on toon murelik, tuues esile haridusliku ebavõrdsuse süvenemise, toetudes nii statistilistele andmetele (palgaerinevused) kui ka sotsiaalsetele argumentidele (Islandi näide noorte kurjalt teelt hoidmisest). Kasutatakse struktureeritud küsimuste esitamise formaati.

Stiil on viisakas ja lugupidav, alustades ettekandja kiitmisega sisukate vastuste eest. Kõneleja kasutab analüütilist lähenemist, liikudes üldiselt pildilt konkreetsele indiviidi tasandi probleemile. Küsimus esitatakse retooriliselt, rõhutades vajadust kasutada asutuse "mõjuvõimu, sõna jõudu, kommunikatsiooni selgust".

Stiil on formaalne, lugupidav ja tõsine, pöördudes otse istungi juhataja ja ministri poole. Toon on pigem murelik, rõhutades olukorra keerukust ("äärmiselt keerulised ajad"). Kõneleja kasutab nii loogilist (protseduuriline kontroll) kui ka emotsionaalset (avaliku usalduse tagamine) apelli oma ettepaneku põhjendamiseks.

Stiil on ametlik ja küsimustele keskenduv, pöördudes ministrite poole lugupidavalt. Kriitika regionaalpoliitika asjatundmatute hindajate suhtes on aga terav ja isiklik, kasutades tugevaid analoogiaid (Madis Kallas/Mustamäe) maaelu kogemuse puudumise rõhutamiseks.

Retooriline stiil on formaalne ja protseduuriline, keskendudes arupärimiste esitamisele Riigikogu istungitel. Toon on murelik ja asjalik, rõhutades haridusliku ebavõrdsuse suurenemist ja rahastamise probleeme. Kõneleja tugineb loogilistele argumentidele ja poliitilistele detailidele, nõudes ministritelt konkreetseid vastuseid ja ülevaateid.