Täiskogu istungite kaupa: Madis Kallas

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes ministri poole austusega, kuid esitades samas kriitilise küsimuse prioriteetide seadmise kohta. Kasutatakse konkreetseid andmeid ja ajaloolisi fakte palgatõusude kohta, mis annab kõnele loogilise aluse. Toon on konstruktiivne, lõpetades ministri ponnistuste tunnustamisega, kuid märkides, et saaks veel paremini teha.

Kõnestiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes lugupidavalt eesistuja ja ettekandja poole. Rõhk on loogilisel argumentatsioonil ja praktilistel küsimustel (vahendid, töökoormus). Kasutab kriitikat poliitilise "võistlemise" aadressil, et suunata fookus tegelikule tulemusele Eesti inimeste jaoks.

Kõnestiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes Riigikogu esimehe ja peaministri poole. Toon on murelik ja süsteemseid probleeme rõhutav, kuid küsimuse esitamisel on see mõõdukas. Kõneleja kasutab loogilist lähenemist, tunnistades, et peaminister ei pea teadma "igat numbrit", vaid paludes kontseptuaalset probleemi sõnastust.

Stiil on viisakas, formaalne ja lugupidav, alustades tänuavaldusega nii istungi juhatajale kui ka ministrile. Kõne on analüütiline ja keskendub loogilisele küsimuseasetusele, nõudes andmepõhist ülevaadet poliitika rakendamise tulemustest ja eelarvekorraldustest.

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes korduvalt ministri ja istungi juhataja poole. Kasutatakse loogilisi argumente ja konkreetseid näiteid regionaalsetest probleemidest, et toetada poliitilisi nõudmisi. Kuigi minister saab kiita palgateema eest seismise eest, on toon muutub tungivaks, kui käsitletakse õpetajate õiguste vähenemist ja kvalifitseerimata õpetajate normaliseerimist.