Kuude kaupa: Aleksei Jevgrafov
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsusega, kritiseerides nii majanduspoliitikat (maksutõusud) kui ka protseduurilist läbipaistmatust (esinduskulude salastamine). Kriitika on intensiivne ja viitab valitsuse üldisele ebaselgele tegutsemisviisile, mis väljendub ka riigieelarve ebaselges esitamises.
11.2024
2 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud neile, kes hääletasid Keskerakonna eelnõu vastu, kusjuures kõneleja nõuab nende isikute avalikku nimetamist. Kriitika on kaudne, keskendudes pigem protseduurilisele läbipaistvusele ja vastutusele, mitte otsesele isiklikule rünnakule.
10.2024
9 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ministritele ja nende poliitikale, eriti tervishoiu eelarvekärbete ja tasude tõstmise osas. Kriitika on nii poliitiline (ebapiisav julgeolekumaks, ebaõiglane visiiditasu) kui ka kompetentsipõhine, juhtides tähelepanu ministri teadmatusele Tervisekassa nime osas. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse otsuste põhjendatuse ja tagajärjed.
09.2024
15 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministeeriumidele, süüdistades neid tegemata töös ja halvas poliitilises otsustusprotsessis. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilistele ebaõnnestumistele, mis põhjustavad otseseid raskusi elanikele (piirijärjekorrad, toimetulekupiir). Samuti tegeletakse ministrite väljaöeldud andmete (töökohad Ida-Virumaal) faktikontrolliga.
07.2024
1 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja koalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (automaks, maksutõusud) ja menetluslike rikkumiste (obstruktsiooni sildi all sisuliste muudatusettepanekute tagasilükkamine) eest. Rünnaku intensiivsus on kõrge, süüdistades valitsust meelega inimeste elu raskendamise püüdes ja majanduse päästeplaani puudumises. Kompromiss on välistatud automaksu osas, mille vastu hääletatakse.
06.2024
16 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakonna valitsus ja koalitsioon, keda süüdistatakse majanduse halvas juhtimises, arrogantsuses ja põikpäisuses. Kriitika on intensiivselt poliitikapõhine, keskendudes maksutõusudele, peretoetuste kärpimisele ja ekspertide soovituste eiramisele. Kõneleja nimetab valitsuse tegevust "küüniliseks ja elukaugeks" ning nendib, et opositsiooni ettepanekud on pandud prügikasti.
05.2024
23 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, eriti Haridus- ja Teadusministrile, keda süüdistatakse vastutuse vältimises ja probleemide eest teiste süüdistamises. Kriitika on suunatud ka valitsuse eelarvepoliitikale ja plaanitavatele koondamistele, mida peetakse ebaõiglaseks.
04.2024
11 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, SDE), keda süüdistatakse majanduse allakäigus, ebaõiglases maksupoliitikas ja lubaduste mittetäitmises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, kärped) kui ka protseduurilistele küsimustele (bürokraatlikud viivitused, eelnõude ettevalmistamine erakonna kontoris). Vastasseis on intensiivne ja kompromissitu valitsuse fiskaalpoliitika suhtes.
03.2024
9 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsusega, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (maksutõusud, Koolispordi Liidu rahastusest ilmajätmine) kui ka ebaeetilise käitumise pärast. Kõneleja süüdistab ministrit tahtlikus väärtõlgendamises, et näidata Narvat seadusele vastuseisjana. Ta vastustab tugevalt magustatud jookide maksu, pidades seda ebaefektiivseks ja inimeste rahakoti kallale minekuks.
02.2024
8 Sõnavõtud
Tugev opositsiooniline hoiak valitsuse ja selle maksupoliitika suhtes, kritiseerides automaksu ja tasuta ühistranspordi kaotamist. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele kui ka parlamendi töökorraldusele, süüdistades komisjoni esimeest opositsiooni ettepaneku (eelnõu algatamine) hääletamise takistamises. Süüdistab peaministrit küsimustele vastamata jätmises ja vastutuse vältimises.
01.2024
14 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud otseselt valitsusele ja peaministrile, süüdistades neid majanduslanguses ja sotsiaalsete probleemide süvenemises. Kriitika on poliitikapõhine, seostades töötuse suurenemist ja kõrgeid elektrihindu valitsuse otsustega, sealhulgas käibemaksu tõstmisega. Esitatakse radikaalseid ettepanekuid, nagu elektribörsilt väljumise kaalumine.