Täiskogu istungite kaupa: Aleksei Jevgrafov

Kokku istungeid: 7

Täielikult profileeritud: 7

2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetusele või teadlikkuse puudumisele meditsiinitöötajate ülekoormuse osas. Vastasseis on poliitikapõhine, nõudes peaministrilt konkreetseid lahendusi olemasolevale kriisile, mis mõjutab töö kvaliteeti ja kättesaadavust.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Andmeid pole piisavalt.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastandumine puudub; pöördutakse kolleegi poole austusega ja kiidetakse tema eelnõu läbimõeldust. Fookus on poliitika selgitamisel, mitte kritiseerimisel.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse tegevusele ja plaanide puudumisele või ebaselgusele, eriti huvikoolide eestikeelsele õppele üleviimise ning idapiiri kaitsemeetmete mõju osas. Vastuseis on poliitika- ja rakenduspõhine, keskendudes lahendamata probleemidele ja kohalike elanike muredele. Esineja viitab, et Keskerakond ei ole haridusreformi osas täielikult nõus.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse tegevuse ja programmide tulemuslikkuse vastu, kritiseerides poliitika ebaõnnestumist (rohelise pöörde võimalik läbikukkumine). Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, esitatud küsimuste vormis peaministrile, nõudes vastutust.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, kelle poliitikat kritiseeritakse kui halbu ja valesid otsuseid, mis on viinud elektrivarustuskindluse halvenemise ja hindade tõusuni. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse võime majandust juhtida. Vastuseis on intensiivne, nõudes olukorra päästmiseks kohest plaani.
2024-01-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu või kriitikat ei väljendata, kuid ministeeriumile avaldatakse survet selgete ja lõplike otsuste tegemiseks regionaalsete koolide saatuse osas. Kriitika on suunatud pigem otsustusprotsessi venimise vastu, mitte poliitika sisulise suuna vastu.