Kuude kaupa: Pipi-Liis Siemann
Kokku kuid: 8
Täielikult profileeritud: 8
12.2024
5 Sõnavõtud
Peamised kriitikaobjektid on eelnõude algatajad (Lauri Laats ja tema grupp), keda ta süüdistab populismis ja ebakonstruktiivses arutelus. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (ebaküpsed eelnõud) kui ka protseduurile ja retoorikale (whataboutism). Ta vastandub tugevalt ideele, et seaduse abil peaks reguleerima väärikust, ning väljendab usaldust Riigikogu liikmete vastutustundlikkuse vastu.
10.2024
2 Sõnavõtud
Otsest isiklikku vastuseisu ei väljendata, kuid kõneleja refereerib komisjoni enamuse otsust rahvastikukriisi probleemkomisjoni loomise eelnõu tagasi lükata (6 poolt, 4 vastu). Kriitika keskendus protseduurilistele aspektidele ja poliitika dubleerimise vältimisele, viidates Siseministeeriumi arengukava olemasolule.
09.2024
5 Sõnavõtud
Esineja edastab valitsuse ja ministeeriumide vastuseisu eelnõudele, mis on poliitikapõhine ja keskendub sisulistele puudujääkidele. Kriitika on suunatud eelnõude algatajate argumentidele, eriti majandusliku analüüsi puudumisele uue riigipüha eelnõus ja valimissüsteemi muutmise potentsiaalsele ebaõiglusele. Vastuseis on pigem protseduuriline ja sisuline, mitte isiklik.
06.2024
1 Sõnavõtud
Otsene vastasseis puudub, kuid kriitika on suunatud kehtiva seadusandluse vastu, mis on vastuolus õigusselguse põhimõttega ja tekitab põhiseadusvastaseid olukordi. Justiitsministeeriumi seisukohta, et regulatsioon on põhiseaduspärane, käsitletakse kui üht debati poolt, mille argumendid kuulati ära, kuid mida komisjon lõppkokkuvõttes ei toetanud.
05.2024
4 Sõnavõtud
Ei ole piisavalt andmeid.
03.2024
11 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud kitsalt fokuseeritud seaduseelnõudele, mis ei lahenda probleemi kompleksselt, kritiseerides ühe erisuse loomist valitsusliikmetele julgeolekukontrolli osas. Kõneleja rõhutab, et turvalisust ei suurenda "väikese tükikese kogumist väljarebimine", vaid süsteemne lähenemine, mida Siseministeerium plaanib.
02.2024
7 Sõnavõtud
Otsene vastuseis on suunatud eelnõule, mille eesmärk on kehtestada C1-keelenõue volikogu liikmetele, kritiseerides seda kui ebavajalikku piirangut. Kaudselt kritiseeritakse kohalikke omavalitsusi, kus eestikeelset asjaajamist ei järgita, nõudes seal poliitilise kultuuri parandamist.
01.2024
2 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud eelkõige poliitilisele dogmale, mis püüab kõigest hingest säilitada koole piirkondades, kuhu enam lapsi ei jagu, eirates õppekvaliteeti. Samuti kritiseeritakse regionaalpoliitikat, mis usub, et kooli olemasolu iseenesest suudab peatada rahvastiku vähenemise.