Kuude kaupa: Pipi-Liis Siemann

Kokku kuid: 14

Täielikult profileeritud: 14

10.2025

2 Sõnavõtud

Otsest vastaste kritiseerimist ei esine, kuid kõneleja kritiseerib kaudselt avaliku sektori praegust olukorda. Kriitika on protseduuriline, kuna sektor ei ole suutnud tehnoloogia arengust hoolimata ametnike hulka oluliselt vähendada.
09.2025

18 Sõnavõtud

Otsest vastasseisu või isiklikku kriitikat ei esine. Kriitika on suunatud pigem süsteemsetele puudustele, näiteks vallasekretäride ja linnasekretäride vähesele huvile kontrollida tegelikku elukohta. Samuti märgib ta ministeeriumi lahenduse puudumist elukoha registreerimise järelevalve osas seoses kohalike omavalitsuste valimistega.
06.2025

3 Sõnavõtud

Otsene vastuseis või konkreetsete poliitiliste vastaste kritiseerimine puudub. Kriitika on suunatud pigem varasemate programmide (üürimajade programm) tingimuste ja eesmärgistatuse puudujääkidele, mis on esitatud konstruktiivsete küsimustena tulevase poliitika parandamiseks.
05.2025

7 Sõnavõtud

Otsest isiklikku vastuseisu ei väljendata, kuid kõneleja vahendab komisjoni küsimusi uue uurimiskomisjoni loomise otstarbekuse kohta, küsides, miks ei võiks kasutada olemasolevaid erikomisjone. Kohtureformi osas rõhutatakse vajadust vähendada poliitikute kaudset seotust kohtute järelevalve ja juhtimisega, mis on konflikti koht.
04.2025

1 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud vanematele, kes kuritarvitavad oma hooldusõigust ja vanemakohustusi, jättes lapsed kaitsmata. Kaudselt kritiseeritakse ka õigussüsteemi, mis on lubanud õigusemõistmisel kolida "virtuaalsele turuplatsile." Kriitika on intensiivne ja keskendub käitumuslikele ning süsteemsetele puudujääkidele.
01.2025

1 Sõnavõtud

Otsene vastuseis on suunatud Leo Kunnase algatatud eelnõu menetluslikule korrektsusele, mitte selle eesmärgile. Vastuseis on juriidiliselt põhjendatud, rõhutades, et valitsus jagab seisukohta, et põhiseaduse muutmine on vajalik. Kriitika on suunatud eelnõu juriidilisele teostusele, mitte selle algatajale isiklikult.
12.2024

5 Sõnavõtud

Peamised kriitikaobjektid on eelnõude algatajad (Lauri Laats ja tema grupp), keda ta süüdistab populismis ja ebakonstruktiivses arutelus. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (ebaküpsed eelnõud) kui ka protseduurile ja retoorikale (whataboutism). Ta vastandub tugevalt ideele, et seaduse abil peaks reguleerima väärikust, ning väljendab usaldust Riigikogu liikmete vastutustundlikkuse vastu.
10.2024

2 Sõnavõtud

Otsest isiklikku vastuseisu ei väljendata, kuid kõneleja refereerib komisjoni enamuse otsust rahvastikukriisi probleemkomisjoni loomise eelnõu tagasi lükata (6 poolt, 4 vastu). Kriitika keskendus protseduurilistele aspektidele ja poliitika dubleerimise vältimisele, viidates Siseministeeriumi arengukava olemasolule.
09.2024

5 Sõnavõtud

Esineja edastab valitsuse ja ministeeriumide vastuseisu eelnõudele, mis on poliitikapõhine ja keskendub sisulistele puudujääkidele. Kriitika on suunatud eelnõude algatajate argumentidele, eriti majandusliku analüüsi puudumisele uue riigipüha eelnõus ja valimissüsteemi muutmise potentsiaalsele ebaõiglusele. Vastuseis on pigem protseduuriline ja sisuline, mitte isiklik.
06.2024

1 Sõnavõtud

Otsene vastasseis puudub, kuid kriitika on suunatud kehtiva seadusandluse vastu, mis on vastuolus õigusselguse põhimõttega ja tekitab põhiseadusvastaseid olukordi. Justiitsministeeriumi seisukohta, et regulatsioon on põhiseaduspärane, käsitletakse kui üht debati poolt, mille argumendid kuulati ära, kuid mida komisjon lõppkokkuvõttes ei toetanud.
05.2024

4 Sõnavõtud

Ei ole piisavalt andmeid.
03.2024

11 Sõnavõtud

Vastuseis on suunatud kitsalt fokuseeritud seaduseelnõudele, mis ei lahenda probleemi kompleksselt, kritiseerides ühe erisuse loomist valitsusliikmetele julgeolekukontrolli osas. Kõneleja rõhutab, et turvalisust ei suurenda "väikese tükikese kogumist väljarebimine", vaid süsteemne lähenemine, mida Siseministeerium plaanib.
02.2024

7 Sõnavõtud

Otsene vastuseis on suunatud eelnõule, mille eesmärk on kehtestada C1-keelenõue volikogu liikmetele, kritiseerides seda kui ebavajalikku piirangut. Kaudselt kritiseeritakse kohalikke omavalitsusi, kus eestikeelset asjaajamist ei järgita, nõudes seal poliitilise kultuuri parandamist.
01.2024

2 Sõnavõtud

Vastasseis on suunatud eelkõige poliitilisele dogmale, mis püüab kõigest hingest säilitada koole piirkondades, kuhu enam lapsi ei jagu, eirates õppekvaliteeti. Samuti kritiseeritakse regionaalpoliitikat, mis usub, et kooli olemasolu iseenesest suudab peatada rahvastiku vähenemise.