Kuude kaupa: Helir-Valdor Seeder
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
13 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust automaksu eelnõu tehniliste detailide osas, küsides spetsiifilisi küsimusi rendiautode soodustuste, liisingulepingute ja ettemaksukonto kasutamise kohta. Ta viitab seletuskirjale ja nõuab täpseid vastuseid M- ja N-kategooria ning juba makstud maksude tagasimaksete protseduuride kohta. Ta kritiseerib ministrit ebakompetentsuse eest, kuna too ei suuda vastata konkreetsetele eelnõu puudutavatele küsimustele.
09.2025
25 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu protseduurireeglites, finantsregulatsioonis (hoiu-laenuühistud) ja julgeolekupoliitikas (Moskva patriarhaat). Ta kasutab spetsiifilist seadusandlikku terminoloogiat (ETS2, LULUCF, naturalisatsioon, jälitustoimingud) ja viitab varasematele seadusmuudatustele. Ta demonstreerib ka teadmisi haridussüsteemi järelevalve ja Ukraina põgenikega seotud keeleõppe regulatsioonide osas.
06.2025
28 Sõnavõtud
Esineja näitab sügavat asjatundlikkust riigikaitse strateegilise planeerimise, julgeolekuohtude ajaloolise järjepidevuse ja rahvusvahelise õiguse (viisakeeldude vaidlustamine) teemadel. Tugev kompetents on ka finants- ja maksupoliitikas, kus ta küsib detailseid küsimusi kulude planeerimise täpsuse ja maamaksu tõusu mehhanismide kohta. Lisaks on ta väga teadlik parlamendi kodu- ja töökorra seaduse tõlgendamisest ning poliitilise rahastamise järelevalve keerukusest.
05.2025
17 Sõnavõtud
Poliitik näitab sügavat asjatundlikkust parlamendi protseduurireeglite ja põhiseaduslikkuse küsimustes, kritiseerides ministrite kaugtöövormi istungitel ja Riigikogu juhatuse otsuseid. Tal on spetsiifilised teadmised Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ebavõrdsuse ja maaelu toetuste koordineerimise kohta. Lisaks viitab ta Riigikontrolli hinnangutele valitsuse kärbete tegeliku mõju kohta, demonstreerides fiskaalpoliitika detailide tundmist.
04.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Riigikogu töökorraldusest ja õigusaktidest, vaidlustades juhatuse otsuseid koosseisu häälteenamuse nõude osas (viidates PS § 103 ja kodu- ja töökorra seadusele). Ta on hästi informeeritud majandusküsimustes, tsiteerides Eesti Panga prognoose inflatsiooni ja ostujõu vähenemise kohta. Samuti on tal spetsiifilised teadmised piiriülesest energiapoliitikast ja tuuleparkide planeerimisest (nt Lode tuulepark).
03.2025
12 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, esitades konkreetseid küsimusi sõjaaja struktuuri suurendamise, maakaitse varustuse, logistilise toe ja tegevteenistujate lahkumise peatamise kohta. Samuti on ta kursis avaliku halduse efektiivsuse teemadega, küsides ametnike arvu 20% vähendamise arvulise tähenduse ja teadus- ja arendustegevuse 1% SKT eesmärgi täitmata jätmise kohta.
02.2025
36 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi energiapoliitika (kulukomponendid, salvestuslahendused, CO2 poliitika), põhiseadusõiguse (protseduurireeglid, hääleõiguse ajalooline kontekst) ja regionaalhalduse teemadel. Kasutatakse konkreetseid finantsandmeid (nt 2,6 miljardit eurot dotatsiooni, 60 miljonit eurot reservitasu) ja viidatakse õigusaktidele (nt kodukorra seadus).
01.2025
13 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti Riigikogu kodu- ja töökorra ning protseduurireeglite tõlgendamisel ja rakendamisel, viidates varasemale praktikale. Lisaks on tal sügav teadlikkus demograafia (sündimuse langus, inertsus, kompleksne probleem) ja regionaalhalduse (ajaloolised ja kunstlikud regioonid) teemadel. Samuti esitab ta spetsiifilisi küsimusi tarbijakaitse ja digiteenuste (Telia 5G pakettide muudatused) järelevalve kohta.
12.2024
53 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, viidates täpsetele sätetele ja menetluslikele pretsedentidele. Ta on asjatundlik kodakondsuse seaduse alal, esitades detailset statistikat varasemate valitsuste praktikate kohta ja viidates kohtulahenditele. Samuti on ta kursis haridus- ja regionaalpoliitika rahastamise ning haldusstruktuuridega.
11.2024
89 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning eelarvemenetluse detailides, protestides korduvalt menetlusrikkumiste vastu. Samuti on ta pädev regionaalpoliitika ja haldusjaotuse küsimustes, kritiseerides kunstlike piirkondade loomist ja toetades maakondade rolli. Omab sügavat teadmist põhiseaduse muutmise protseduuridest ja ajaloolisest kontekstist, eriti valimisõiguse debatis (nt Läti võrdlus 1992. aastaga).
10.2024
31 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust seadusloome protseduurides, eelarve metoodikas ja avaliku halduse ümberkorraldamises. Eriti detailne on kriitika ministeeriumide vastutusvaldkondade ümberjagamise (telekommunikatsioon, Maa- ja Ruumiamet) osas, tuues esile dubleerimise ja killustatuse ohu. Samuti näidatakse teadmisi põhiseadusõiguse valdkonnas, rõhutades riigisekretäri juriidilise hariduse nõude olulisust.
09.2024
24 Sõnavõtud
Näitab sügavat teadmist riigikaitse planeerimise (NATO tsükliväline arendus) ja Kaitseliidu struktuuriprobleemide (instruktorite nappus) osas. Omab detailset teadmist rändestatistikast (netoränne 14 000, Tallinna demograafia) ja maksupoliitika ajaloost (maksuküüru teke). Esitab spetsiifilist kriitikat regionaalpoliitika ja põllumajanduse (viljaka maa kaitse puudumine) valdkonnas, märkides, et minister ei valda strateegilisi probleeme.
07.2024
30 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust maksunduse ja riigieelarve küsimustes, võrreldes Eesti maksupoliitikat Läti ja Leeduga ning nõudes detailset mõjuanalüüsi sihtrühmade kaupa. Samuti on ta kursis Riigikogu kodukorra ja seadusloome protseduuridega, kritiseerides muudatusettepanekute põhiseadusvastast kokkusidumist ja juhataja erinevat tõlgendust vaheaegade osas. Keskendutakse regionaalpoliitika ja transpordi (ühistransport vs auto) spetsiifilistele mõjudele.
06.2024
36 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse osas, viidates korduvalt paragrahvidele (§ 107) ja juhatuse pädevusele. Samuti on ta detailides kursis maksuseaduste (automaks, pensionimaks, maamaks) muudatuste õigusliku ja regionaalpoliitilise mõjuga, rõhutades õiguskindluse põhimõtte rikkumist.
05.2024
54 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust õigusloome menetluses, kritiseerides korduvalt hea õigusloome tava ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse rikkumisi (nt muudatusettepanekute kokkusidumine). Samuti on ta kursis maksupoliitika detailidega (magusamaks, tulumaksureform) ja sisejulgeoleku riskianalüüsidega, viidates KAPO raportitele ja juristide arvamustele hääleõiguse küsimuses.
04.2024
29 Sõnavõtud
Näitab tugevat asjatundlikkust Riigikogu menetlusõiguses ja põhiseaduslikkuses, viidates õigus- ja analüüsiosakonna seisukohtadele ning Riigikohtu lahenditele. Omab sügavaid teadmisi valimisseadusandlusest, tuues esile Valimiskomisjoni tehnilisi ja turvariske puudutavaid märkusi nutiseadmetega hääletamise osas. Samuti on kursis sotsiaalpoliitika ja demograafiliste andmetega, rõhutades lasterikaste perede osakaalu laste hulgas.
03.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust Riigikogu töökorra, põhiseadusõiguse ja menetlusreeglite vallas. Ta vaidlustab juhatuse ja komisjonide tõlgendusi, eriti seoses 51 hääle nõude ja eelnõude ettekandjate praktikaga, viidates põhiseadusele ja seadustele. Samuti on ta kursis koalitsioonilepingu detailide ja Justiitsministeeriumi ekspertarvamustega valimisõiguse peatamise osas.
02.2024
22 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning selle kommenteeritud väljaande osas, vaidlustades juhatuse otsuseid arupärimiste tagasisaatmise ja hääletamisnõuete osas. Demonstreerib põhjalikke teadmisi rändepoliitika regulatsioonidest (EL, kolmandad riigid, kvoodid) ning viitab Kaitsepolitsei aastaraamatutele julgeolekuaspektide rõhutamiseks. Kritiseerib eelnõude ettevalmistamise kvaliteeti, tuues esile mõjuanalüüside ja kooskõlastustabelite puudumise.
01.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarvestrateegia (RES) küsimustes, tuues esile konkreetseid puudujääke ja kulusid (nt 400 miljonit, 1 miljard, 26 miljonit ühistranspordile). Ta on kursis ka haridusreformi detailidega, nagu kohustusliku kooliea tõstmine ja kutsehariduse pikendamine. Lisaks näitab ta protseduurilist teadlikkust, viidates Maamaksuseaduse saatmisele Riigikohtusse kui pretsedendile.