Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja seadusloome menetluse alal, rõhutades õiguskindluse põhimõtteid ja põhiseaduse kultuuri. Ta kasutab julgeolekupoliitilist analüüsi, viidates Läti ajaloolisele praktikale ja Riigikantselei tellitud uuringutele kodakondsuseta isikute hoiakutest. Samuti näitab ta teadmisi haldusreformi ja ministeeriumide funktsioonide ebaratsionaalse jagamise osas, kritiseerides dubleerimise vajadust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseaduse muutmise protseduurilistes nõuetes, rõhutades 21 Riigikogu liikme vajadust muudatusettepanekute tegemiseks ja fraktsioonide piiratud võimalusi. Samuti kasutab ta ajaloolisi paralleele (Eesti 1992 vs Läti) ja julgeolekualaseid argumente, et toetada oma seisukohta valimisõiguse piiramise osas.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust maksupoliitika ja õigusloome protsesside vallas, tuues esile maamaksu reformi ajaloo alates 2001. aastast ja selle seose turupõhise hindamisega. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "hea õigusloome põhimõtted," "turupõhine maamaks" ja viidatakse põhiseaduse muudatuste fundamentaalsele olemusele.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi riigieelarve koostamise protseduuridest, eriti seoses baasseaduse, kodu- ja töökorra seaduse ning muudatusettepanekute esitamise reeglitega. Ta on ekspert tegevuspõhise eelarve (TPE) kriitikas, selgitades selle mõju ministeeriumideülesele juhtimisele ja Rahandusministeeriumi võimu kasvule. Samuti on ta detailne maamaksuseaduse ja õiguskindluse põhimõtete osas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust regionaalhalduse, administratiivse jaotuse ja regionaalpoliitika ajaloolise konteksti osas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "tõmbepiirkonnad" ja "administratiivne üksus" ning rõhutatakse, et maakond on Eestis optimaalne regionaalse juhtimise tasand. Samuti nõutakse analüüsi ja ekspertiisi olemasolu väidete taga, et maakond on ettevõtluskeskkonna arendamiseks liiga väikese mastaabiga.