Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Sotsiaalsetest küsimustest keskendutakse lõimumisele ja kodakondsuse omandamise motiveerimisele. Toetab hääleõiguse äravõtmist kodakondsuseta isikutelt kui vahendit, mis motiveeriks neid omandama Eesti kodakondsust, õppima eesti keelt ja paremini lõimuma. Rõhutab, et valimisõigust ei saa jagada meelsusprintsiibist lähtuvalt, vaid õiguslikust staatusest (kodakondsusest).

Sotsiaalne teema keskendub kodakondsuseta isikute ja Vene kodanike valimisõigusele kohalikel valimistel, käsitledes seda julgeoleku ja lõimumise nurjumise küsimusena. Väidab, et Vene kodanike ja kodakondsuseta isikute poliitilistel hoiakutel Eesti julgeoleku osas ei ole vahet, mistõttu tuleks neid käsitleda ühesuguse ohuna.

Sotsiaalsetest küsimustest on esile tõstetud põhiseaduse muudatus, mis puudutab Vene riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute valimisõigust kohalikel valimistel. Kõneleja märgib, et see fundamentaalne teema on kestnud kaua, kuid selle menetlemine on olnud aeglane ja ebakvaliteetne.

Sotsiaalküsimused ei ole kõnede peamine teema, kuid kõneleja kasutab õiguskindluse põhimõtte rikkumist maamaksu kontekstis, tuues võrdluseks koalitsioonisaadikute vastuseisu kodakondsuseta isikutelt hääleõiguse äravõtmisele. Konkreetseid seisukohti hariduse, tervishoiu või sotsiaalpoliitika osas esitatud materjalides ei ole.

Sotsiaalvaldkonnast käsitletakse kohalikku identiteeti ning avalike teenuste (haridusvõrk, haiglate võrk) kujundamist regionaalpoliitika osana. Rõhutatakse, et regionaalpoliitika kujundamine peaks lähtuma terviklikust lähenemisest, mis arvestab teenuste kättesaadavusega.