Kuude kaupa: Henn Põlluaas
Kokku kuid: 18
Täielikult profileeritud: 18
10.2025
10 Sõnavõtud
Vastasseis on äärmiselt intensiivne ja isiklik, süüdistades vastast otseselt valetamises ja demagoogias seoses mobilisatsiooniealiste toetuste ja väljaõppega. Kriitika on suunatud vastase väidete faktilisele ebatäpsusele, kasutades küsimust "Miks te valetate siin?" rünnaku intensiivistamiseks.
09.2025
19 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuse/ministeeriumide tegevusetuse (Kaitseministeerium) ja seadusandliku hooletuse vastu (eelnõud ilma mõjuanalüüsita). Eriti terav ja isiklik rünnak oli suunatud "Eesti 200 ja ka parempoolsete ringkaitse" vastu seoses Slava Ukraini skandaaliga, süüdistades neid vastutuse vältimises ja varastatud raha tagasinõudmisest keeldumises.
06.2025
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse maksukoormuse tõstmises ja riigi julgeoleku ohustamises viisapoliitika muutmisega. Väline vastane on Venemaa, keda nimetatakse "kurjuse impeeriumiks" ja kelle hübriidsõja ohtu rõhutatakse nii miinide kui ka viisapoliitika kontekstis. Kriitika on intensiivne ja poliitika- ning isikupõhine (süüdistaes peaministrit valetamises).
05.2025
10 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Sotsid, Eesti 200), keda süüdistatakse ebaadekvaatsuses, naiivsuses ja riigi desarmeerimises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest otsustest (rahastamine, energiapoliitika) kuni ajalooliste vigadeni (Ottawa konventsiooniga ühinemine). Vastaste motiive kahtlustatakse, vihjates, et välissurve allhoovused võisid olla orkestreeritud Moskvast.
04.2025
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus (keda süüdistatakse Riigikogu muutmisel kummitempliks) ja vasakradikaalsed/vasakäärmuslikud ideoloogilised jõud, kes survestavad Eestit sookvootide ja massiimmigratsiooni suunas. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii valitsuse tegevusetusele (kormoranide probleem) kui ka seadusandlikele piirangutele, mis kahjustavad riigi suveräänsust ja parlamentaarset otsustusõigust. Kompromissi võimalust ei mainita, vaid kutsutakse üles eelnõusid tagasi lükkama.
03.2025
4 Sõnavõtud
Peamine vastuseis on suunatud Reformierakonna valitsusele ja koalitsioonile, keda kritiseeritakse otsuste venitamise, prioriteetide seadmise (demograafia) ja rahvusvahelisel areenil Eesti esiliiniriigi staatuse rõhutamata jätmise pärast. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades ministreid teema eiramises ja lahkumises arutelu ajal. Eraldi kritiseeritakse poliitikuid, kes kasutavad ohtlikku "viienda kolonni" retoorikat, pidades seda lausa ohtlikuks.
02.2025
5 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Eesti 200) ja sotsiaaldemokraadid, keda kritiseeritakse teravalt mittekodanike valimisõiguse toetamise ja väidetava kahepalgelise menetlusmängu eest. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, süüdistades neid riikliku ohu põlistamises ja opositsiooni süüdistamiseks sobiliku olukorra loomises.
01.2025
8 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsid). Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (automaks, riigikaitse tegevusetus) kui ka menetluslikule teerullipoliitikale. Sotsiaaldemokraadid on eraldi esile toodud "selgelt venemeelse väljapressimise" eest kodakondsuse küsimustes, süüdistades koalitsiooni poliitilises spinnis.
12.2024
10 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsid, Eesti 200) ja konkreetsetele ministritele (Ligi, Michal, Välisminister). Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust riigi hävitamises, valetamises ja ebaratsionaalses tegevuses (nt maksude tõstmine kriisi ajal). Kompromissivalmidus puudub, kuna valitsust süüdistatakse opositsiooni ettepanekute ignoreerimises.
11.2024
3 Sõnavõtud
Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja ametnikele, keda peetakse süüdlasteks Rail Balticu projekti finantskatastroofis ja eelarve haldamises. Kriitika on protseduuriline ja tulemuspõhine, süüdistades vastaspoolt hoolsuskohustuse rikkumises ja vastutuse vältimises, kuna nad ei ole huvitatud uurimiskomisjoni loomisest või on jätnud järelepärimistele vastamata.
10.2024
21 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (Rahandusminister Ligi, Siseminister Läänemets). Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, hõlmates poliitilist ebaõnnestumist (eelarve, majandus), menetluslikke puudujääke (kaasamise tava rikkumine) ja isiklikke rünnakuid (arrogantsus, ebaausus, rahva rumalaks pidamine). Kompromissivalmidus puudub, valitsuse tegevust iseloomustatakse kui rahvast hukutavat ja katastroofilist.
09.2024
2 Sõnavõtud
Opositsiooniline hoiak on väga intensiivne ja otsene, suunatud vastaspoole (tõenäoliselt valitsuse) vastu. Vastaseid kritiseeritakse nii strateegilise ebakompetentsuse eest riigikaitses kui ka moraalse solvamise eest, kuna nad võrdlesid vabadusvõitlejate ausamba avamist okupantidest punaarmeelastele ausamba avamisega. Kõneleja kasutab otsest süüdistamist laimamise ja solvamise osas, küsides otse vastaselt, miks ta nii käitub.
07.2024
1 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse riigi viimises majanduslangusesse ja vasakpoolse ideoloogia rakendamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades koalitsiooni ka seaduste ja heade tavade rikkumises muudatusettepanekute tagasilükkamisel. Kompromissivalmidus puudub, kuna valitsuse poliitikat peetakse riigile kahjulikuks.
06.2024
11 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, sotsid, kahesajalased) ja valitsus tervikuna, keda nimetatakse "valetajate valitsuseks". Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii menetluslikke rikkumisi (muudatusettepanekute meelevaldne sidumine) kui ka poliitilist ebaõnnestumist (majanduslangus, maksuralli). Kompromiss on välistatud, nõudes valitsuse mahavõtmist ja peatamist.
05.2024
12 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse juriidilise ebapädevuse, põhiseaduse rikkumise ja Eesti huvide vastase tegevuse eest (nt massiimmigratsiooni soosimine). Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitiliste algatuste (vilepuhujate seadus, Vene varade skeem) hukatuslikele tagajärgedele, süüdistades koalitsiooni "teerulliga" ülesõitmises. Samuti kritiseeritakse valitsust "kliimafanaatikutega" ministeeriumite mehitanise eest.
04.2024
27 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) ja selle ministrid, eriti Kaja Kallas ja Lauri Läänemets. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest süüdistusteni valetamises, põhiseadusevastases tegevuses ja isamaa reetmises. Valitsust nimetatakse "valetajate valitsuseks" ning kompromissivalmidust ei näidata, vaid nõutakse radikaalseid muutusi poliitikas.
03.2024
49 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse otseses valetamise, ebaseadusliku menetluse ja Eesti majanduse ning rahva hävitamise eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest otsustest (maksutõusud) kuni protseduuriliste rikkumisteni (koosseisu häälteenamuse nõudmine). Kõneleja kritiseerib ka komisjonide tööd, mis lükkavad opositsiooni eelnõud tagasi ilma sisulise aruteluta.
02.2024
58 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda süüdistatakse põhiseaduse rikkumises, korruptsioonis ja Eesti rahvuslike huvide kahjustamises. Kriitika on intensiivne, ulatudes menetluslikest vaidlustest (häälteenamuse nõue) kuni isiklike ja eetiliste rünnakuteni (Vene äri, annetuste vargus). Koalitsiooni süüdistatakse "teerullina" opositsioonist ülesõitmises ja "jõupoliitikas".