Täiskogu istungite kaupa: Henn Põlluaas

Peamine vastane on minister Ligi, keda kritiseeritakse nii poliitika (majanduslangus) kui ka isikliku käitumise pärast (arrogantsus, kriitika eitamine, saadikute süüdistamine valetamises). Opositsioon on intensiivne ja kompromissitu, rõhutades, et alus umbusalduse avaldamiseks ei ole kuhugi kadunud.

Peamine vastasseis on suunatud majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) ja tema väidete vastu, mis puudutavad erakorralise kasumi maksustamise kahjulikku mõju Eesti ettevõtlusele. Kriitika on poliitiline ja keskendub sisuliste argumentide puudumisele, nimetades vastaspoole väiteid põhjendamata jäänud ütlusteks.

Peamine vastane on valitsus, eriti siseminister Lauri Läänemets, kelle kompetentsi ja vastuseid nimetatakse piinlikuks ja ebapädevaks. Kriitika on suunatud nii konkreetsetele poliitilistele otsustele (monumendi eemaldamine, Ukraina meeste vastuvõtt) kui ka valitsuse väidetavale allumisele Vene putinistlikule narratiivile. Kompromissi ei pakuta, vaid nõutakse poliitika täielikku muutmist ja kõrvalehoidjate tagasi saatmist.

Tugev vastuseis on suunatud valitsusele ja rahandusministrile, keda kritiseeritakse eelarve läbipaistmatuse, vigaste prognooside ja ebaloogiliste kulude (nt kokkuhoiu puudumine) eest. Kriitika on ka isiklik, süüdistades ministrit arrogantsuses, küsijate alandamises ja ebapädevuses (nt sõna "majanduslangus" mittetundmises).

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (turvatunde kaotamine) kui ka menetluslike ebaõnnestumiste (kaasamise tava rikkumine) eest. Kriitika on intensiivne ja moraalne, süüdistades valitsust peredest ja inimeste toimetulekust mitte hoolimises. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid vastupidi, vastase tegevust peetakse rahvast hukatusse juhtivaks.

Peamine vastasseis on suunatud ministrile, kelle selgitusi interneti kõrge hinna kohta peetakse ebapiisavaks ja ebaloogiliseks. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla riiklike investeeringute haldamise ja telekomifirmade hinnapoliitika.