Täiskogu istungite kaupa: Henn Põlluaas

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse majanduspoliitika läbikukkumisele, vaesuse kasvule ja riikliku julgeoleku riskidele. Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse optimistlikku narratiivi, nõudes ausust ja vastutuse võtmist. Fookus on nii tulemuspõhisel kriitikal (majandusnäitajad) kui ka väärtuspõhisel kriitikal (julgeolek, ausus).

Poliitiline fookus on suunatud pankade erakorralise kasumi maksustamise teemale. Kõneleja väljendab tugevat vastuseisu maksustamise vastastele argumentidele, eriti majandusminister Tiit Riisalo väidetele, mis on tema hinnangul sisulise põhjenduseta. Seisukoht on selgelt poliitika- ja majanduskeskne, nõudes vastaspoolelt argumentidele sisulist tausta.

Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsuse ja siseministri tegevuse suhtes, keskendudes ajaloolise mälu ja riigikaitse teemadele. Peamised seisukohad on Eesti eest võidelnud meeste mälestuse kaitsmine (olenemata mundrist) ning Ukraina kaitsevõime õõnestamise lõpetamine, peatades sõjaväekohustuslastele kaitse andmise Eestis. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades riiklikku au, kohustust ja valitsuse ebakompetentsust. Ta kritiseerib valitsust mannetuse ja kapitulatsiooni eest Vene infosõja ees.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline 2025. aasta riigieelarve suhtes, mida peetakse läbipaistmatuks, ebaloogiliseks ja katastroofiliste tagajärgedega. Samal ajal väljendatakse tugevat toetust Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise tunnistamisele genotsiidiaktiks, rõhutades moraalset ja aegumatut kuritegu. Eelarve kriitika on suunatud nii poliitilisele ebaõnnestumisele kui ka väärtuspõhisele kaitsele (pered, pensionärid).

Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse eelnõule, kritiseerides seda küünilisuse ja turvatunde äravõtmise eest. Poliitiline positsioon on väärtuspõhine, keskendudes perede, laste ja inimeste toimetuleku tagamise vajadusele demograafilise kriisi taustal. Stants on tugevalt vastanduv ja süüdistav, viidates riigi juhtimisele "peale meid tulgu või veeuputus" põhimõttel.

Poliitiline fookus on riigi poolt rahastatud taristuprojektide tulemuslikkusel ja vastutusel. Kõneleja seab kahtluse alla internetiteenuste kõrge hinna põhjendatuse, arvestades maksumaksjate panust ligikaudu 170 miljoni euro ulatuses lairibavõrgu ehitusse. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine, nõudes valitsuselt selgitusi, miks avalikud investeeringud ei ole viinud teenuste odavnemiseni.