Täiskogu istungite kaupa: Henn Põlluaas

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust majandusstatistika osas, esitades konkreetseid andmeid ekspordi languse (16%), tootlikkuse vähenemise ja vaesuse kasvu kohta, viidates Eurostati andmetele. Samuti on ta kursis sisejulgeoleku teemadega, mainides KAPO andmeid seoses islami äärmusorganisatsioonidega.

Kõneleja keskendub majanduspoliitika ja maksustamise teemadele, eriti pankade erakorralise kasumi maksustamisele ja selle mõjule majanduskeskkonnale. Ta näitab teadlikkust avalikust debatist, viidates meediast nopitud argumentidele ja vastaspoole väidetele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Ukraina sõjaväekohustuslaste staatuse osas Eestis, esitades täpseid statistilisi andmeid ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud meeste arvu kohta (nt 11 000 meest vanuses 18–60). Ta on kursis ka Eesti ajaloolise kontekstiga (II maailmasõja võitlejad, Uluots, Rei) ja mälestusmärkide paigutamise seadusandlusega (Tee kaitsevööndi nõuded). Ta kasutab andmeid, et rõhutada oma väidet, et tegemist on ühe diviisi jagu meestega, keda Ukraina vajab.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigieelarve seadusandluse ja finantsregulatsioonide osas, viidates täpselt Riigieelarve seaduse paragrahvidele (§ 47, § 48) ja Riigikohtu lahenditele tasandus- ja toetusfondide valemite puudumise osas. Samuti on esindatud oskus Siseministeeriumi eelarveliste ümberpaigutuste (vangla, prefektuur) sisulise mõtte ja kulude analüüsimisel.

Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalvaldkonna seadusandluse ja menetlusnormide osas, rõhutades hea kaasamise tava rikkumist eelnõu ettevalmistamisel. Asjatundlikkust kinnitab konkreetsete huvigruppide (Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit) seisukohtade tsiteerimine. Rõhutatakse, et muudatusi ei tutvustatud ega räägitud neist varem.

Kõneleja näitab teadmisi telekommunikatsiooni taristu rahastamise kohta, tuues välja konkreetsed riiklikud investeeringusummad (70 miljonit ja 100 miljonit eurot) lairibavõrgu ja viimase miili projektidesse. Ekspertiis seisneb suutlikkuses kasutada ajaloolisi andmeid, et vaidlustada ministri selgitusi teenuse kõrge omahinna kohta.