Täiskogu istungite kaupa: Henn Põlluaas

Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse erakondadeülese koostöö välistamises ja "teerullipoliitikas". Sotsiaaldemokraate süüdistatakse intensiivselt "selgelt venemeelses väljapressimises", millele teised koalitsioonipartnerid on allunud. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, kahtlustades koalitsiooni varjatud eesmärki põhiseaduse muutmise nurjamiseks.

Vastuseis on suunatud valitsuse tegevusetusele või arutelu puudumisele olulises küsimuses, kuid kriitika on pigem kaudne ja väljendub küsimuse vormis. Otseseid rünnakuid ministri või valitsuse vastu ei esitata, vaid nõutakse teema arutamist.

Vastasseis on suunatud neile, kes toetavad soomääratluse mitmekesisust, keda süüdistatakse hälbe normaliseerimises ja laste segadusse ajamises põhikooli tasandil. Kriitika on intensiivne ja keskendub vastaste tegevuse kahjulikele sotsiaalsetele ja psühholoogilistele tagajärgedele.

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse teravalt poliitika (automaks) ja eetiliste puudujääkide pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ebaaususes ja rahvalt raha äravõtmises kaheldavate lubaduste täitmiseks. Rünnakud on suunatud valitsuse põhjenduste puudumise vastu automaksu toetamisel.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, kes kasutab argumente (raha puudumine, ootamine) tegevusetuse ja edasilükkamise õigustamiseks. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, võrreldes valitsuse ootamist 1940. aasta katastroofiliste ettevalmistuste puudumisega.