Kuude kaupa: Jaanus Karilaid
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
8 Sõnavõtud
Retooriline stiil on väga võitluslik, terav ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "silmakirjalik", "valelik", "õõnes" ja "jaburalt". Kõneleja keskendub vastaste retoorika ja tegevuse vahelise vastuolu rõhutamisele (hüpokriitilisus). Apellatsioonid on peamiselt loogilised, sidudes poliitilised otsused (kärped, maksutõusud) otseste negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedega.
11.2024
11 Sõnavõtud
Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja tungiv, kasutades ohtralt retoorilisi küsimusi ja irooniat (nt viidates "maailma parimale rahandusministrile"). Kõneleja rõhutab valitsuse ükskõiksust ja hoolimatust ("ei lähe korda!") ning apelleerib loogikale, tuues esile poliitilisi ja protseduurilisi puudujääke. Ta kasutab tugevat vastandamist (faktid vs retoorika, võimulolek vs probleemide lahendamine).
10.2024
5 Sõnavõtud
Rhetoriline stiil on väga ründav, konfronteeriv ja süüdistav, eriti valitsuse ja ministrite suunas. Kasutatakse tugevaid väljendeid nagu "õõnsavõitu jutt", "silmakirjalikud teod" ja süüdistus, et valitsus on "julgeolekuoht Eestile". Eelistatakse emotsionaalseid ja poliitilisi apelle loogilisele andmeanalüüsile, keskendudes vastaste ebapädevusele ja lubaduste murdmisele.
09.2024
5 Sõnavõtud
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja võitluslik, kasutades tugevaid metafoore, nagu "maksukaos," "peataolek" ja "ümmarguste vastuste generaator purunes." Kõneleja kombineerib emotsionaalseid süüdistusi (valetamine, hoolimatus inimeste heaolu vastu) detailsete protseduuriliste ja majanduslike argumentidega, et luua kiireloomuline ja hukkamõistev toon.
07.2024
6 Sõnavõtud
Väga konfronteeruv ja kriitiline, kasutades tugevaid süüdistavaid termineid, nagu "poliitiline kaos", "parteiline ülbus" ja "tõmblemine". Toon on tungiv ja nõuab vastutust, toetudes pigem emotsionaalsele ja poliitilisele süüdistamisele kui detailsele andmeanalüüsile, kuigi numbreid mainitakse kriitika toetuseks.
06.2024
1 Sõnavõtud
Retooriline stiil on teravalt kriitiline, kiireloomuline ja võitluslik, süüdistades valitsust rahanduspoliitilises kaoses. Kasutatakse otseseid pöördumisi ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada vajadust katkestada käimasolev seaduseelnõu lugemine. Apellatsioonid on peamiselt loogilised, keskendudes valitsuse ebaõnnestumiste faktidele.
05.2024
2 Sõnavõtud
Retooriline stiil on analüütiline ja küsitlev, suunatud sageli ettekandjale vastaspoole loogika mõistmiseks. Toon on kriitiline ja väljakutsuv, eriti vastaste motiivide paljastamisel (häälte kalastamine). Kasutatakse loogilisi kontraste ja viidatakse välistele allikatele.
04.2024
13 Sõnavõtud
Retooriline stiil on terav, kiireloomuline ja konfronteeriv, rõhutades valitsuse tegevusetust ja ebakvaliteetset tööd. Kasutatakse tugevaid süüdistusi (nt Reformierakonna maksuküüru lihvimine) ja nõutakse korduvalt konkreetseid praktilisi näiteid, et tõestada eelnõude vajalikkust. Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (eelarve numbrid) kui ka emotsionaalseid üleskutseid (ärge kartke Venemaa reaktsiooni).
03.2024
1 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne, pöördudes istungi juhataja ja ministri poole, ning on toonilt murelik ja nõudlik. Kasutatakse loogilist ülesehitust, mis põhineb kronoloogilisel faktide esitusel, millele järgneb otsene küsimus vastutuse ja viivituste kohta. Apellatsioon on pigem loogiline ja faktipõhine, toetudes kodanikelt saadud teabele.
02.2024
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja kiireloomuline, kasutades teravaid väljendeid nagu "täielikult läbi kukkunud" ja "rahvale valetama". Kõneleja toetab oma argumente konkreetsete tsitaatide ja allikatega (Kaubandus-Tööstuskoda, Reformierakonna peasekretäri kiri), et rõhutada valitsuse ebaausust ja kaootilisust. Toon on formaalne, kuid sisu on emotsionaalselt laetud kriitikaga.
01.2024
3 Sõnavõtud
Stiil on teravalt kriitiline, võitlev ja tungiv, vastandades valitsuse retoorikat ja visiooni "karjuvalt teistsugusele tegelikkusele". Kasutatakse nii loogilisi argumente protseduuriliste puudujääkide kohta (kooskõlastamata jätmise tööriist) kui ka tugevaid emotsionaalseid süüdistusi poliitilises kultuurituses ja valetamises. Kõneleja kasutab otseseid süüdistusi (nt peaministri lause "me valetasime") poliitilise ebaaususe rõhutamiseks.