Kuude kaupa: Jaanus Karilaid
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
8 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust kriminaalpoliitika ja õigussüsteemi rahastamise teemal, viidates kuritegevuse statistikale (2012–2022) ja Riigikohtu esimehe ning Kohtute Haldamise Nõukogu (KHN) seisukohtadele. Ta on kursis ka regionaalpoliitika struktuuridega, nagu kohalike omavalitsuste arengukavad ja arenduskeskused. Lisaks on tal spetsiifiline huvi rahvusvahelise finantsabi (ESM Kreekale) tingimuste vastu.
11.2024
11 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust eelarvepoliitika ja rahanduse valdkonnas, viidates tasandusfondi vähenemisele, huvihariduse rahastusele ja eelarve läbipaistmatusele. Ta demonstreerib teadmisi majanduse konkurentsivõimest, võrreldes Eesti ja Soome energiakulusid ning Leedu majanduskasvu. Samuti on ta kursis taristuliidu kriitika ja põhiseaduse muutmise teemadega (hallipassimehed).
10.2024
5 Sõnavõtud
Näitab teadmisi julgeoleku ja kodakondsuse valdkonnas, tuues esile konkreetse arvu Vene kodanikke (üle 84 000), kes on andnud lojaalsusvande. Majanduskriitika toetamiseks kasutab ta Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa tsitaati, et anda oma väidetele kaalu. Samuti on ta kursis haldusprotseduuridega, viidates siseministri ja Muinsuskaitseameti vastutuse veeretamisele agressioonisümboolika küsimuses.
09.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusloome kvaliteedi, põhiseadusliku järelevalve ja parlamendi töökorralduse teemadel, rõhutades õigusselguse probleemi. Samuti on tal detailne arusaam fiskaalpoliitikast, kasutades konkreetseid numbreid (nt 500 miljonit eurot aastas) ja viidates majandusekspertide ning Riigikogu Toimetiste uurimustele.
07.2024
6 Sõnavõtud
Näitab autoriteeti maksu- ja eelarvepoliitika teemadel, kasutades spetsiifilisi numbreid, nagu 500 miljoni euro suurune maksuküüru kaotamise hind ja 200 miljoni euro suurune automaksu eesmärk. Samuti on kursis riigikaitse rahastamise ja NATO kaitseplaanide puudujäägiga (1,6 miljardit eurot), nõudes selle kohta vastutuse jagunemise selgitamist.
06.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarve puudujääkide teemadel, viidates konkreetsetele summadele (750 miljonit leitud, 1,6 miljardit puudu). Oma seisukohtade toetuseks kasutatakse viiteid erakondadega mitteseotud mõjukatele signaalidele ja sõnumitele (Herem ja Salm).
05.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab teadmisi seadusandlikust protsessist ja poliitilisest taustast, viidates konkreetsetele ekspertidele (Rait Maruste, Meelis Kiili) ja Riigikaitsekomisjoni tööle. Nad on kursis meedia (ERR) kajastusega ja kasutavad võrdlusena edukat pretsedenti (vene õigeusu kiriku lahutamine Moskva patriarhaadist) oma argumentide toetuseks.
04.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protseduurides, nõudes järjepidevalt mõjuanalüüside (mõjude hindamise protsess) ja õiguslike seisukohtade avalikustamist (nt Tartu Ülikool, õiguskantsler). Samuti on ta kursis karistusõiguse (trahviühikud) ja kohaliku omavalitsuse (tulubaas, RTK) probleemidega. Ta kasutab tehnilisi termineid ja viitab Riigikantselei ning Justiitsministeeriumi kvaliteedinõuetele.
03.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles detailset asjatundlikkust konkreetse mälestusmärgi projekti ajaloos ja rahastamises. Esitatakse täpne kronoloogia, mainitakse ideekonkursi võitjat (Sander Paljak) ja varasemaid ministreid (Ratas, Lukas), samuti konkreetset rahastussummat (250 000 eurot). See detailitäpsus annab küsimusele kaalukuse ja autoriteedi.
02.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja majanduskeskkonna teemadel, viidates konkreetsetele maksunumbritele (tulumaksu sikutamine 26%-lt 20%-le) ja kooskõlastustabeli punktidele (punkt 12). Samuti on ta kursis arupärimiste esitamise ja menetlemise protseduuridega ning tsiteerib autoriteetseid allikaid, nagu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
01.2024
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusloomeprotsessi ja seaduseelnõude kooskõlastamise mehhanismide osas, rõhutades mõjuanalüüsi ja põhiseaduslikkuse nõudeid. Samuti on esile toodud teadmised parlamendi rolli ja pädevuse kitsendamise pikaajalisest probleemist. Konkreetse näitena tuuakse välja Relvaseaduse tervikteksti puudumine alates 2001. aastast.