Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Retooriline stiil on kriitiline, kiireloomuline ja võitlev, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "ülimalt ohtlik", "kanakari on võimas"). Kasutatakse nii protseduurilist loogikat kui ka kõrget emotsionaalset intensiivsust, võrreldes olukorda sõjaseaduse väljakuulutamisega, et rõhutada olukorra tõsidust. Kasutatakse ka retoorilisi küsimusi ja irooniat ("kanad las ründavad").

Kõneleja retooriline stiil on nõudlik, skeptiline ja kohati dramaatiline, kasutades väljendeid nagu "kohutavad tagajärjed" ja "hirmus" rõhutamaks ohu tõsidust. Ta keskendub loogilistele argumentidele, nõudes korduvalt analüüsi ja kaalutlusi, et vältida ebamääraseid vastuseid seadusandluse viivituste kohta. Toon on ametlik, pöördudes juhataja ja ettekandja poole.

Retooriline stiil on formaalne (kasutades pöördumisi "lugupeetud juhataja", "lugupeetud peaminister"), kuid sisu on provokatiivne ja vastanduv. Kasutatakse tugevat retoorilist küsimust ja vastandamist (OECD vs. Venetsueela/Venemaa), et rõhutada kriitikat ja luua pakilisust.

Kõneleja retooriline stiil on äärmiselt võitluslik, emotsionaalne ja terav, kasutades korduvalt tugevalt negatiivseid omadussõnu nagu "rõve" ja "piinlik". Ta toetub tugevalt kirjanduslikele ja ajaloolistele võrdlustele (Orwelli "1984", Suur Vend, stalinlik tulevik), et raamida poliitilisi otsuseid eksistentsiaalsete ohtudena vabadusele. Ta kasutab otseseid süüdistusi meedia kallutatuses ja poliitiliste tellimuste täitmises, et rõhutada oma seisukohtade tõsidust.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja kohati familiaarne, kasutades protseduuride kirjeldamiseks negatiivseid ja värvikaid väljendeid ("jobutamine," "molutamine," "kapsas"). Ta kasutab ajaloolist konteksti ja viiteid varasematele ebaõnnestumistele, et rõhutada praeguse olukorra mõttetust. Kõneleja esitab otsekoheseid ja süüdistavaid küsimusi ministritele, rõhutades protseduurilist ebaõnnestumist.

Kõneleja stiil on kirglik, kohati kombatiivne ja dramaatiline, kasutades tugevaid metafoore ("raha põletamine," "teerull," "loll saab kirikus ka peksa"). Ta segab emotsionaalseid üleskutseid (häbi, vaesus) loogiliste ja statistiliste andmetega, et rõhutada valitsejate arrogantsust ja ebakompetentsust. Toon on üldiselt kriitiline ja hoiatav.

Stiil on analüütiline ja loogiline, kasutades keeruliste seadusloome vigade selgitamiseks praktilisi metafoore (ülikonna õmblemine). Toon on konstruktiivne, kuid rõhutab paranduste kiireloomulisust, et vältida laste toitlustamisega seotud probleeme. Esimeses kõnes on toon kriitiline ja küsitlev Riigikohtu esimehe ettekande tulemuslikkuse suhtes.

Stiil on terav, sarkastiline ja võitluslik, kasutades iroonilisi tiitleid (peaminister kui "ülemteener") ja tugevaid metafoore ("singipartei on asendunud odava vorsti parteiga," valitsuse käitumine kui "teerull"). Kõneleja kasutab nii emotsionaalseid apelle (maailmavalu, hirm sõja ees) kui ka viiteid klassikutele (Orwell) ja statistikale, et rõhutada valitsuse narratiivi ja tegelikkuse vahelist lõhet. Lõpetuseks on toon kohati leebem, viidates jalgpallimatši algusele.

Kõneleja retooriline stiil on terav, provokatiivne ja sageli sarkastiline, kasutades tugevaid metafoore, nagu parlamenditöö kirjeldamine kui "vaimne onanism" (viljatu, ent vilgas tegevus). Ta kasutab nii loogilisi argumente (numbrid, seaduseparagrahvid) kui ka emotsionaalseid apelle, kirjeldades tuugenite mõju kui "valguse ja varjude kakofooniat", mis ajab hulluks. Toon on üldiselt murelik, kuid samas ka irooniline.

Stiil on kriitiline ja kirglik, keskendudes ebaõigluse rõhutamisele väikeste mesinike suhtes, kasutades nii statistilisi andmeid kui ka emotsionaalset apellatsiooni. Kasutatakse kujundlikke ja teravaid väljendeid ("ministeeriumisaksad", "vilets telefonimäng", "kommiraha") ning retoorilisi küsimusi, et rõhutada poliitilist pealiskaudsust. Toon on formaalselt viisakas, kuid sisult nõudlik ja süüdistav.