Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Kõnelejad demonstreerivad teadmisi Riigikogu menetlusreeglitest, kritiseerides eelnõu kiirmenetlust ja selle ohtlikkust õigusriiklusele. Lisaks tõstatatakse küsimus julgeolekust ja hübriidrünnakutest, mis on suunatud parlamendiliikmete sidevahendite halvamisega.

Kõneleja näitab huvi küberturvalisuse ja tehisintellektiga seotud riskide vastu, küsides hääle imitatsiooni ja kelmuste kohta, mis võivad puudutada poliitikuid nagu Lauri Läänemets ja Kristen Michal. Tema peamine asjatundlikkuse nõue on seotud seadusandluse mõjuanalüüsiga, nõudes korduvalt konkreetseid arvestusi ja andmeid potentsiaalsete "kohutavate tagajärgede" kohta turvameetmete puudumisel. Lühidalt mainitakse ka põhiseaduslikku külge.

Teemaekspertiis piirdub e-valimiste mudeli ja rahvusvaheliste organisatsioonide (OECD) nimetamisega. Puuduvad andmed, tehnilised terminid või sügavamad selgitused, mis viitaksid sügavale tehnilisele asjatundlikkusele.

Kõneleja näitab autoriteeti meediavaldkonnas, kritiseerides Delfi ja Ekspressi ajakirjanduse kvaliteeti ja eetilist küsitavust, viidates oma varasemale peatoimetaja ja ajakirjanike liidu juhi kogemusele. Ta kasutab konkreetseid trahvisummasid (400 000 eurot, 3000 eurot päevas) ning viitab põhiseaduse paragrahvidele ja õiguskantsleri seisukohtadele, rõhutades teadmisi õigusriigi ja andmekaitse teemadel. Ta analüüsib ka suurandmebaaside ja tehisaru kasutamise riske preventiivriigi kontekstis.

Kõneleja demonstreerib detailset ajaloolist teadmist Jäätmeseaduse menetlemise kohta, viidates konkreetsetele aastatele (2017, 2019), isikutele (Vakra, Palling) ja komisjoni tööle. Tal on teadmisi ka tulevastest seadusandlikest muudatustest (suur sõjaseadus) ja eelnõude koostajate lahkumisest. Ta küsib teiste riikide trahvide maksmise kohta, viidates rahvusvahelisele võrdlusele.

Kõneleja demonstreerib teadmisi seadusandlikust protseduurist (lugemised, muudatusettepanekute saatus) ja põhiseadusõigusest (viited § 22-le). Ta kasutab finantsandmeid trahvisummade (400 000 eurot, 3000 eurot päevas, 820 000 eurot kokku) ja statistikat (Tokyo konventsiooni väärtegude protsent 0,0000023%) oma argumentide toetamiseks.

Eksperditeadmised on selgelt seadusloome tehniliste aspektide ja normitehnika vallas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "normitehnilised muudatused" ja "viitevead". Ta demonstreerib detailset arusaama sellest, kuidas sõnastuse täpsus (nt "lasteaed" vs. "koolieelne lasteasutus") mõjutab otseselt sotsiaalteenuste osutamist. Kõneleja kasutab seaduste tegemise peene kunsti kirjeldamiseks õmblemise ja ülikonna metafoori.

Kõneleja näitab asjatundlikkust demograafia ja sotsiaalmajandusliku reaalsuse osas, viidates seminaridele ja esitades konkreetseid andmeid nooremate naiste sobivate partnerite puudumise kohta (kuni 29-aastastel 42%). Ta tugineb ka oma kogemusele Maaelukomisjoni liikmena, tuues esile anekdootlikke, kuid detailseid näiteid elatustaseme langusest (odava vorsti partei, tualetikasutuse muutused). Samuti puudutab ta julgeolekupoliitikat, nimetades Eestit "ülimalt sõjakaks riigiks".

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust keskkonnaõiguse ja finantsinstrumentide vallas, viidates konkreetsele seaduseparagrahvile (§ 553 lõige 2) ja majanduslikule elujõulisusele (projektid ei jookse välja). Ta nõuab teaduspõhiseid andmeid ("mõõteandmed") isegi Riigikogu logistiliste otsuste (kutsungiaja pikkus) põhjendamiseks. Samuti mainib ta oma varasemat liikmelisust keskkonnakomisjonis, mis annab tema seisukohtadele kaalu.

Esineja näitab põhjalikku teadmist mesindussektori andmetest, tuues välja täpsed mesinike ja tarude arvud ning toetussummad (nt 3264 mesinikku, 800 000 eurot vs 560 000 eurot). Ta käsitleb teemat toidujulgeoleku ja toetuste jaotuse kontekstis, rõhutades väikemesinike demograafilist koosseisu (enamasti pensionärid). Samuti on ta kursis Mesindusseaduse eelnõu pikaajalise viivitusega ministeeriumis.