Kuude kaupa: Margit Sutrop
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
12.2024
21 Sõnavõtud
Stiil on ametlik, detailne ja argumenteeritud, keskendudes Kultuurikomisjoni töö põhjalikule ülevaatele ja muudatusettepanekute sisulisele selgitamisele. Kõneleja kombineerib loogilisi apelle (põhiseaduse, seaduse sätete ja hääletustulemuste tsiteerimine) väärtuspõhise retoorikaga (laste heaolu, eestikeelse hariduse tähtsus), olles üldiselt optimistlik ja kompromissi rõhutav.
11.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt formaalne, selgitav ja protseduuriline, eriti seaduseelnõude esitlemisel. Toon on tasakaalukas ja analüütiline, rõhutades loogilisi argumente ja andmeid, kuid muutub tungivaks, kui arutatakse riikliku julgeoleku (agressorriigid) ja sotsiaalsete probleemide (koolist väljalangemine) teemasid. Ta kasutab ka metafoore, väljendades soovi olla poliitikas "veduri rollis".
09.2024
2 Sõnavõtud
Retooriline stiil on väga formaalne ja lugupidav, kasutades korduvalt pöördumisi "Lugupeetud eesistuja! Austatud minister!". Kõneleja on tunnustav ja toetav, tänades ministrit algatuste eest. Ta esitab loogilisi ja detailseid küsimusi, keskendudes poliitika rakendamise selgusele ja praktilistele aspektidele.
06.2024
2 Sõnavõtud
Stiil on ametlik ja lugupidav (pöördudes eesistuja ja ministri poole), kuid sisult kriitiline Rahandusministeeriumi suhtes. Kasutatakse nii loogilist, andmetel põhinevat argumentatsiooni (TAI kulud) kui ka emotsionaalset, isiklikku muret väljendavat tooni ("väga kurb meel," "puudutab see mind tõesti väga isiklikult") Gruusia teemal. Küsimused on detailsed ja suunatud konkreetsete lahenduste või selgituste saamisele.
05.2024
9 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja argumenteeritud, eriti komisjoni ettekannete puhul. Toon on Reformierakonna poliitikaid tutvustades veenev ja rõhutav, kasutades nii loogilisi argumente (kulude kokkuhoid koolivõrgu korrastamisel) kui ka emotsionaalseid apelle (maksuküüru nimetamine "ajalooliseks ebaõigluseks" ja "röövimiseks").
04.2024
7 Sõnavõtud
Stiil on väga formaalne, analüütiline ja protseduuriline, eriti komisjoni ettekannetes, kus esitatakse detailseid ülevaateid arutelude käigust. Toon on kaalutletud ja detailne, keskendudes loogilistele argumentidele, ministeeriumide seisukohtadele ja faktidele. Kasutab retoorilisi küsimusi vastaspoolt tervikliku lähenemise puudumise eest proovile panemiseks ja rõhutab riigikeele väärikuse küsimust.
03.2024
6 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes ministrite poole viisakalt ja tänades neid ettekannete eest. Süsteemseid probleeme kirjeldatakse intensiivsete sõnadega nagu "katastroofiline" (õpetajate ja psühhiaatrite puudus), mis annab toonile tungivuse. Kõneleja toetub peamiselt loogilistele ja tõenduspõhistele argumentidele, esitades konkreetseid andmeid ja statistikat.
02.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on väga formaalne, analüütiline ja detailirohke, eriti kultuurikomisjoni arutelude refereerimisel, kus ta esitab täpsed kuupäevad ja osalejad. Toon on üldiselt tõsine ja asjalik, kuid muutub kriitiliseks, kui ta süüdistab opositsiooni ülikoolide suunas suunatud "halvustamises ja laimus". Apellatsioonid on valdavalt loogilised ja tuginevad andmetele ning protseduurireeglitele.
01.2024
7 Sõnavõtud
Stiil on formaalne, analüütiline ja argumenteeritud, tasakaalustades ajaloolisi näiteid (Unipiha kool) ja statistilisi fakte. Toon on üldiselt asjalik ja reforme nõudev, kuid mitte konfronteeriv, rõhutades vajadust leppida demograafiliste muutustega. Kasutatakse tsitaate ekspertidelt (Erli Aasamets) ja luulet (Hando Runnel) teemade illustreerimiseks.