Kuude kaupa: Margit Sutrop
Kokku kuid: 16
Täielikult profileeritud: 16
10.2025
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes otse ministri ja eesistuja poole. Toon on analüütiline ja murelik, tasakaalustades positiivseid uudiseid (rahastuse kasv) tõsise küsimusepüstitusega tuleviku languse ja selle tagajärgede kohta. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja andmepõhised, rõhutades samas sotsiaalset hädaolukorda (7000 toimetulekutoetuse saajat).
06.2025
10 Sõnavõtud
Stiil on väga detailne ja formaalne, eriti komisjoni ettekannetes, kus keskendutakse menetluslikele sammudele ja muudatusettepanekutele. Elulõpu teemal on toon kirglik ja veenev, kombineerides eetilisi argumente (autonoomia, heategemine) emotsionaalse üleskutsega väärikalt suremise toetamiseks ja kannatuste vältimiseks. Kasutab palju viiteid seadustele, eetikaprintsiipidele ja ekspertide arvamustele.
05.2025
3 Sõnavõtud
Retooriline stiil on väga formaalne ja lugupidav, pöördudes alati ministrite ja eesistuja poole ("Lugupeetud minister!"). Kõneleja esitab küsimusi analüütiliselt ja loogiliselt, otsides konkreetseid põhjendusi ja andmeid (nt seadusemuudatuse tagamaad, raha suunamine erialadele). Emotsionaalsed apellid puuduvad, keskendutakse faktidele ja protseduuridele.
04.2025
7 Sõnavõtud
Retooriline stiil on väga formaalne, analüütiline ja veenev, pöördudes lugupidavalt eesistuja ja ministrite poole. Kõneleja tugineb tugevalt loogilistele argumentidele, eetilistele printsiipidele (heategemine, mittekahjustamine) ja detailsele seadusloome protsessi kirjeldusele, et luua usaldusväärsust. Tundlike teemade (surm) käsitlemisel on stiil empaatiline, kuid pragmaatiline, eesmärgiga murda tabusid.
03.2025
4 Sõnavõtud
Kõne on formaalne ja loogikapõhine, kasutades rohkelt andmeid ja viiteid seadustele ning poliitikadokumentidele. Toon on samas ka hoiatav ja tungiv, eriti akadeemilise vabaduse kaitsmisel ning bürokraatia vähendamise vajaduse rõhutamisel. Kasutatakse nii Eesti-siseseid näiteid (MindTitan, Tartu Ülikool) kui ka rahvusvahelisi paralleele (USA, Uus-Meremaa) argumentide tugevdamiseks.
02.2025
9 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on ametlik, analüütiline ja küsimustele orienteeritud, eriti Riigikogu saalis ja komisjoni ettekannetes. Toon on murelik, kui käsitletakse teaduse autonoomia kaitsmist poliitilise sekkumise eest, soovides teha süsteemi "kuulikindlaks, vettpidavaks". Kasutatakse palju tehnilisi termineid ja viiteid seaduseelnõu paragrahvidele, rõhutades loogilist ja protseduurilist lähenemist.
01.2025
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on väga formaalne ja protseduuriline, keskendudes seaduseelnõu ettevalmistamise detailidele ja komisjoni töö aruandlusele. Toon on ladus, positiivne ja konsensuslik, rõhutades edukat koostööd ja loogilist argumentatsiooni. Kasutatakse viiteid seaduse paragrahvidele ja komisjoni protokollidele, mis rõhutab asjatundlikkust.
12.2024
21 Sõnavõtud
Stiil on ametlik, detailne ja argumenteeritud, keskendudes Kultuurikomisjoni töö põhjalikule ülevaatele ja muudatusettepanekute sisulisele selgitamisele. Kõneleja kombineerib loogilisi apelle (põhiseaduse, seaduse sätete ja hääletustulemuste tsiteerimine) väärtuspõhise retoorikaga (laste heaolu, eestikeelse hariduse tähtsus), olles üldiselt optimistlik ja kompromissi rõhutav.
11.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt formaalne, selgitav ja protseduuriline, eriti seaduseelnõude esitlemisel. Toon on tasakaalukas ja analüütiline, rõhutades loogilisi argumente ja andmeid, kuid muutub tungivaks, kui arutatakse riikliku julgeoleku (agressorriigid) ja sotsiaalsete probleemide (koolist väljalangemine) teemasid. Ta kasutab ka metafoore, väljendades soovi olla poliitikas "veduri rollis".
09.2024
2 Sõnavõtud
Retooriline stiil on väga formaalne ja lugupidav, kasutades korduvalt pöördumisi "Lugupeetud eesistuja! Austatud minister!". Kõneleja on tunnustav ja toetav, tänades ministrit algatuste eest. Ta esitab loogilisi ja detailseid küsimusi, keskendudes poliitika rakendamise selgusele ja praktilistele aspektidele.
06.2024
2 Sõnavõtud
Stiil on ametlik ja lugupidav (pöördudes eesistuja ja ministri poole), kuid sisult kriitiline Rahandusministeeriumi suhtes. Kasutatakse nii loogilist, andmetel põhinevat argumentatsiooni (TAI kulud) kui ka emotsionaalset, isiklikku muret väljendavat tooni ("väga kurb meel," "puudutab see mind tõesti väga isiklikult") Gruusia teemal. Küsimused on detailsed ja suunatud konkreetsete lahenduste või selgituste saamisele.
05.2024
9 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja argumenteeritud, eriti komisjoni ettekannete puhul. Toon on Reformierakonna poliitikaid tutvustades veenev ja rõhutav, kasutades nii loogilisi argumente (kulude kokkuhoid koolivõrgu korrastamisel) kui ka emotsionaalseid apelle (maksuküüru nimetamine "ajalooliseks ebaõigluseks" ja "röövimiseks").
04.2024
7 Sõnavõtud
Stiil on väga formaalne, analüütiline ja protseduuriline, eriti komisjoni ettekannetes, kus esitatakse detailseid ülevaateid arutelude käigust. Toon on kaalutletud ja detailne, keskendudes loogilistele argumentidele, ministeeriumide seisukohtadele ja faktidele. Kasutab retoorilisi küsimusi vastaspoolt tervikliku lähenemise puudumise eest proovile panemiseks ja rõhutab riigikeele väärikuse küsimust.
03.2024
6 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes ministrite poole viisakalt ja tänades neid ettekannete eest. Süsteemseid probleeme kirjeldatakse intensiivsete sõnadega nagu "katastroofiline" (õpetajate ja psühhiaatrite puudus), mis annab toonile tungivuse. Kõneleja toetub peamiselt loogilistele ja tõenduspõhistele argumentidele, esitades konkreetseid andmeid ja statistikat.
02.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on väga formaalne, analüütiline ja detailirohke, eriti kultuurikomisjoni arutelude refereerimisel, kus ta esitab täpsed kuupäevad ja osalejad. Toon on üldiselt tõsine ja asjalik, kuid muutub kriitiliseks, kui ta süüdistab opositsiooni ülikoolide suunas suunatud "halvustamises ja laimus". Apellatsioonid on valdavalt loogilised ja tuginevad andmetele ning protseduurireeglitele.
01.2024
7 Sõnavõtud
Stiil on formaalne, analüütiline ja argumenteeritud, tasakaalustades ajaloolisi näiteid (Unipiha kool) ja statistilisi fakte. Toon on üldiselt asjalik ja reforme nõudev, kuid mitte konfronteeriv, rõhutades vajadust leppida demograafiliste muutustega. Kasutatakse tsitaate ekspertidelt (Erli Aasamets) ja luulet (Hando Runnel) teemade illustreerimiseks.