Kuude kaupa: Urmas Reinsalu
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
22 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarveprotsesside (RES 2026–2029) osas, viidates Riigieelarve baasseadusele ja eelarve kontrolli komisjoni istungitele. Ta on pädev halduskulude ja IT-süsteemide tehniliste kulude küsimustes ning tunneb põhjalikult Riigikogu kodukorraseadust. Eeldab konkreetseid numbreid ja finantsplaneerimise läbipaistvust.
09.2025
85 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, viidates Riigikontrolli ametlikele kirjadele, moona- ja droonitõrjevõime soetamise detailidele ning Kaitseväe juhataja nõuannetele. Samuti on tal tugev majandus- ja rahanduspoliitiline kompetents, kasutades konkreetseid eelarvenumbreid (ETS2 330 miljonit, valitsemiskulude kasv 480 miljonit) ja juriidilisi teadmisi (põhiseadusvastasus, tagasiulatuv maksustamine, õiguspärase ootuse põhimõte).
06.2025
75 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarveanalüüsi vallas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid maksukoormuse ja valitsemiskulude kasvu kohta (nt 527 miljonit eurot valitsemiskulude tõusu). Tal on põhjalikud teadmised õigusriigi põhimõtetest, põhiseaduslikkuse järelevalve kanalite ahtusest ning andmekaeve ja isikupuutumatuse õiguslikest küsimustest. Samuti on ta kursis Euroopa Liidu regulatsioonidega (ETS-süsteem, kestlikkusaruandlus) ja nende finantsmõjuga Eesti ettevõtetele.
05.2025
63 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahandus- ja energiapoliitikas, kasutades konkreetseid numbreid ja viiteid (nt Riigikontrolli hinnangud, Hando Sutteri prognoosid, 38 000 eurot/MW). Ta on detailides kursis maksutõusude (käibemaks, tulumaks, aktsiisid) ja regulatiivsete koormistega (jäätmereform, elektritasud, kestlikkusaruandlus). Ta rõhutab valitsuse prognostilise võimekuse puudumist ja nõuab finantsmajanduslike mõjude selget väljatoomist.
04.2025
43 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust majandus- ja energiapoliitikas, kasutades spetsiifilisi andmeid ja prognoose (Eesti Pank 6% inflatsioon, Swedbank tööjõu tootlikkuse langus). Ta kasutab tehnilisi termineid energiasektoris (tasakaalustusreservi tasu, saartalitluse tasu, Estlink 2 sabotaaž) ja viitab rahvusvahelisele mereõigusele, näidates detailset teadmist seadusandluse ja finantsmõjude osas.
03.2025
61 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas, viidates konkreetsetele hangetele (1,6 miljardit eurot moonale, droonitõrjevõime) ja Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele. Samuti on ta pädev majandus- ja fiskaalküsimustes, tsiteerides Swedbanki ja Eesti Panga analüüse ning Riigikontrolli andmeid valitsemiskulude kasvu kohta. Lisaks näitab ta teadmisi Euroopa Liidu õigusest (kestlikkusaruanded) ja riigiõiguslikest küsimustest (välissuhtlemisseadus, denonsseerimine).
02.2025
26 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetikavaldkonnas, kasutades tehnilisi termineid (indekseerimine, varustuskindlus, Nord Pool) ning viidates Teaduste Akadeemia hinnangutele ja konkreetsetele rahalistele mahtudele (2,6 miljardit eurot). Samuti on ta kursis riigi rahanduse ja sotsiaalkindlustuse andmetega, tuues esile täpsed numbrid (üle 146 000 pensionäri netopensioni vähenemine) ja viidates riigikontrolöri ning õiguskantsleri hinnangutele. Välispoliitikas on ta teadlik Euroopa julgeolekukorralduse detailidest ja EL-i eelarvereeglite erandite taotlemisest.
01.2025
58 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust riigikaitse rahastamise ja energiapoliitika alal, opereerides konkreetsete numbritega (1.6 miljardit eurot moonale, 598 miljonit eurot RES-is, 1.4 senti/kWh mõju). Ta viitab korduvalt Kaitseväe juhatajate ja energiaekspertide nõuannetele ning Euroopa Liidu õigusaktidele (majandusjuhtimise määrus, elektrituru direktiiv). Samuti on ta kursis valitsuse eelarvestrateegia dokumentide ja õigusloome menetluse detailidega.
12.2024
78 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti rahanduspoliitika, eelarvemenetluse ja riigikaitsekulude analüüsimisel, kasutades täpseid numbreid (nt 96 miljonit eurot kaitsekulude vähenemine). Ta viitab Riigikontrolli ja Õiguskantsleri kriitilistele diagnoosidele eelarve põhiseaduspärasuse kohta ning tsiteerib ekspertide hinnanguid moona kallinemise ja inflatsiooni kohta. Eriti detailne on ta valitsemiskulude, ülekantavate vahendite ja eelarve struktuuri teemal, osutades 2023. aasta 2,4 miljardi euro suurusele kasutamata jäänud rahale.
11.2024
100 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib autoriteeti eelarvepoliitika, maksustruktuuride (autode ja maamaksu detailid) ja riigikaitse rahastamise osas, rõhutades 1,6 miljardi euro suuruse moonahanke vajadust. Kasutatakse ohtralt majandusandmeid ja statistikat (inflatsioon, SKP langus, valitsemiskulude numbrid) ning viidatakse Riigikontrolli, õiguskantsleri ja pankade analüütikute ekspertiisile. Samuti näidatakse teadmisi Euroopa Liidu bürokraatia ja kestlikkusaruannete direktiivi mõjude kohta.
10.2024
57 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarveprotsesside osas, kasutades spetsiifilisi termineid (ülekantavad vahendid, konsolideeritud maksutõusud) ja numbrilisi andmeid (nt 0.5% SKP-st kärbe, 1.6 miljardit eurot laskemoona). Ta on kursis õigusloome tehniliste detailidega (mõjuanalüüsi koostamine, seletuskirja sisu) ning julgeoleku ja kirikuõiguse küsimustega (Kirikute ja koguduste seadus). Esitab korduvalt detailseid arvutustehnilisi küsimusi halduskoormuse kulu kohta.
09.2024
27 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse rahastamise, eelarvepoliitika ja majandusprognooside osas, viidates konkreetsetele summadele (nt 1,6 miljardit moona jaoks) ja analüütikute hinnangutele (Eesti Pank, Luminor). Ta on kursis ka Riigikogu kodukorraseaduse ja varasemate parlamendipraktikatega, kasutades tehnilisi termineid nagu "nominaalsummas" ja "riigi eelarvestrateegia". Ta esitab detailseid võrdlusi kärbete ja ümbertõstete vahel ministeeriumide eelarvetes.
07.2024
23 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust maksunduse ja riigi rahanduse alal, viidates Maksukorralduse seaduse § 41 sätetele ja õiguspärase ootuse põhimõttele. Kasutab detailseid majandusandmeid (SKP langus, maksukoormuse protsendid, eelarve defitsiit) valitsuse poliitika kritiseerimiseks. Samuti näitab ta teadlikkust riigikaitse rahastamise ja moona ostmise plaanide osas, seades kahtluse alla valitsuse esitatud 1,6 miljardi euro suuruse kulu.
06.2024
40 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus on näha riigi rahanduse ja eelarveprotseduuride alal, viidates konkreetsetele numbritele (nt 2,2 miljardit kasutamata vahendeid, 500 miljonit välisvahendeid) ja SKP protsentidele. Samuti demonstreerib põhjalikke teadmisi Riigikogu kodukorraseadusest, vaidlustades istungi juhataja tõlgendusi muudatusettepanekute tagasivõtmise ja sidumise osas. Kasutab argumentatsioonis viiteid rahvusvahelisele õigusele (Viini konventsioon, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuut) ja majandusekspertide (Eesti Pank, Urmas Varblane) hinnangutele.
05.2024
63 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarvepoliitika vallas, opereerides detailsete numbritega (SKP protsendid, Maastrichti kriteeriumid, 2023. aasta eelarve jäägid) ning esitades konkreetseid ettepanekuid (negatiivne lisaeelarve, valitsemiskulude kärpimine 0,5% SKP-st). Samuti on ta autoriteetne Riigikogu töökorralduse ja õigusloome protseduuride osas, kritiseerides juhatuse tegevust ja muudatusettepanekute kokkusidumist. Julgeoleku- ja välispoliitikas on teadmised sanktsioonide, Ukraina abistamise ja Moskva Patriarhaadi mõju teemal.
04.2024
11 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi Riigikogu kodukorraseadusest ja menetlusreeglitest, eriti muudatusettepanekute esitamise, komplekteerimise ja hääletamise õiguste osas. Ta on kursis konkreetsete eelnõudega, nagu magusa joogi maks ja EL-i teavitajakaitse direktiivi ülevõtmise seaduse sisu. Ekspertiis on suunatud parlamendi protseduuride juriidiliselt täpsele tõlgendamisele.
03.2024
10 Sõnavõtud
Esineja näitab asjatundlikkust õigusriigi küsimustes, käsitledes detailselt peaprokuröri ja justiitsministri vahelist konflikti ning viidates kolme juhtiva riigiprokuröri hinnangutele. Eriti detailne on teadlikkus Eesti-Vene kaubanduse mahtudest ja osalevatest ettevõtetest (nt 800 miljonit eurot rauda, 410 miljonit eurot väetisi), tuginedes ajakirjanduse ja Venemaa tollidokumentide andmetele. Samuti on teadlikkus fiskaalpoliitika detailidest, nagu maamaksu tõusu maksimumkupli kaotamine ja uued kohalikud maksud.
02.2024
33 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust majanduse ja rahanduse valdkonnas, viidates korduvalt Eesti Panga ja Konjunktuuriinstituudi andmetele, inflatsioonimääradele ning SKT prognoosidele. Ta kasutab tehnilist keelt seadusloome protseduuride (normitehnika eeskiri) ja välisabi mehhanismide (EIB, Euroopa stabiilsusmehhanism) kirjeldamisel. Samuti on tal detailne teadmine energiapoliitikast ja CO2-kaubanduse mõjudest.
01.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigi rahanduse ja makromajanduse teemadel, viidates Eesti Panga detsembriprognoosile ja riigieelarve tulude laekumise ülehindamisele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu riigi eelarvestrateegia, ettevõtluse kindlustunne ja Euroopa Liidu vahendite rakendamine. Ta rõhutab, et valitsusel puudub selge finantsplaan järgmiseks neljaks aastaks.