Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust riigirahanduse ja makromajanduse valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid (SKP, refinantseeritavad laenud, riigireiting, eelarvereeglid, struktuurifondid). Ta tugineb oma argumentides ekspertide (professor, konjunktuuriinstituut) hinnangutele ja konkreetsetele arvudele (1,2% SKP-st, 4,1% EL-i fondide kasutusest), rõhutades eelarvepoliitika prognoositavuse olulisust.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust energeetika (varustuskindlus, juhitav võimsus, 4+4 TWh, tuumaenergeetika) ja riigi rahanduse (SKT, valitsemiskulude vähendamine, EL-i vahendite kasutusprotsent 4,1%) valdkonnas. Ta kasutab andmeid ja statistikat, et kritiseerida valitsuse juhtimiskäekirja ja nõuab konkreetseid prognostilisi hinnanguid maksutõusude (maamaks) kohta. Ta viitab ka õiguslikule poleemikale (põhiseaduse tõlgendamine valimisõiguse osas) ja eelarvemenetluse detailidele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse ja valitsemiskulude osas, tuues esile konkreetsed hanked ja summad (nt 15 miljonit eurot roheoskuste programmile). Samuti on ta kursis Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtu madala protsendiga (4,1%) ja korterelamute renoveerimisprogrammi viivitustega. Ta demonstreerib ka teadmisi parlamendi töökorraldusest, eriti umbusaldusavalduste menetlemise osas.

Esineja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse ja maksupoliitika valdkonnas, viidates Reformierakonna maksuküüru kaotamise kulukusele Rahandusministeeriumi hinnangul. Samuti on tal tugev fookus Riigikogu menetluskorrale, kritiseerides ettekandjat muudatusettepanekute sisulise tutvustamise unustamise eest. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "maksuküür" ja "muudatusettepaneku hääletustulemused".

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust makromajanduse, energeetikapoliitika ja Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise teemadel. Kasutatakse spetsiifilisi andmeid, näiteks 4,1% struktuurivahendite rakendusse pööratud rahast, ning viidatakse Konjunktuuriinstituudi hinnangutele. Eriti rõhutatakse vajadust tervikkäsitluse ja mõjuanalüüside järele rohepöörde ja energiapoliitika küsimustes.

Kõneleja näitab autoriteeti rahvusvahelise õiguse ja pretsedentide loomise teemal seoses külmutatud varadega, viidates USA, Kanada ja angloameerika õigusruumi näidetele. Majanduspoliitikas keskendub ta reformide (vee-, jäätme-, kliimaseadus) otsestele rahalistele koormistele tarbijatele ja ettevõtjatele, nõudes korduvalt sisulise mõjuanalüüsi esitamist. Ta käsitleb ka energeetika ja taristu teemasid, rõhutades varustuskindlust ja konkurentsivõimelist elektri hinda.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigieelarve täitmise ja finantsjuhtimise teemadel, keskendudes kulutatud summadele, eelarve jäägile ja vahendite ülekandmisele aastasse 2024. Ta kasutab tehnilisi termineid ja nõuab konkreetseid numbreid eurodes, viidates vajadusele juhtimisotsuste tegemiseks. Ta on teadlik seadusandja poolt kinnitatud eelarve mahust (16,8 miljardit eurot) ja seab kahtluse alla peaministri esitatud alternatiivse numbri.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi julgeoleku ja luureraportite (KAPO) sisu osas, viidates konkreetsele raportile ja selle käsitlusele valimisõiguse peatamise ja püsiva äravõtmise võimalustest. Ta eristab selgelt erinevaid õiguslikke lahendusi ja nõuab valitsuselt selget soovitust julgeolekuasutuse seisukoha kohta.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Riigikogu kodukorraseadusest ja menetluslikest nüanssidest, esitades keerulisi juriidilisi küsimusi muudatusettepanekute sidumise kohta. Tal on detailne arusaam riigi rahandusest, viidates Maastrichti kriteeriumitele, SKP protsentidele ja eelarve baasseadusele. Samuti on ta kursis rahvusvaheliste sanktsioonide ja õiguspretsedentidega (USA, Kanada, EL).

Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarveprotsesside osas, viidates eelarve täitumise prognoosidele, valitsemiskulude vähendamisele ja negatiivse eelarve vajadusele. Samuti on tal teadmisi rahvusvahelisest diplomaatiast (ÜRO Julgeolekunõukogu) ja Ukraina abistamise finantseerimismehhanismidest. Ta nõuab valitsuselt konkreetseid finantsandmeid, näiteks 2023. aasta kasutamata jäänud eelarvevahendite kohta.

Kõneleja näitab autoriteeti julgeolekuküsimustes, rõhutades vajadust rahvuslike sanktsioonide ja julgeolekuasutuste ohuhinnangute läbipaistvuse järele parlamendi ees. Samuti on tal detailne teadmine hariduspoliitika ajaloost, viidates Isamaa varasematele tegevuskavadele (Tõnis Lukas) ja koalitsiooniläbirääkimiste detailidele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "kirikulõhe", "kontaktõppe vähendamine" ja "EIS-i süsteem", mis viitab süvenemisele valdkondlikesse probleemidesse.