Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja võtab tugevalt vastanduva positsiooni valitsuse rahanduspoliitika suhtes, kritiseerides selle vastutustundetust, ettearvamatust ja pikaajalise vaate puudumist. Peamine poliitiline eesmärk on Reformierakonna kavandatava tulumaksuvaba miinimumi reformi (maksuküüru kaotamise) edasilükkamine vähemalt neljaks aastaks, kuna selle 1,2% SKP-st maksumus ei ole riigile jõukohane. Kriitika on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust eelarvereeglite lõdvendamises ja teadlikult vale programmi esitamises Euroopa Komisjonile.

Kõneleja positsioneerib end valitsuse tegevuse tugeva kriitikuna, keskendudes valitsuse visioonipuudusele energiapoliitikas ja rahanduslikule vastutustundetusele. Ta toetab õpetajate palgatõusu, kuid kritiseerib teravalt selle menetluslikku stiili ja valitsuse prioriteetide paigutust. Valimisreeglite muutmise algatusi peab ta populistlikuks asendustegevuseks, rõhutades vajadust tervikliku ja ratsionaalse poliitika järele. Poliitiline raamistik on tugevalt suunatud valitsuse kehva soorituse ja ebaõnnestumiste kritiseerimisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse läbipaistvusele ja usaldusele. Kõneleja kritiseerib teravalt valeinformatsiooni esitamist parlamendile ja valitsuse suutmatust tegeleda valitsemiskulude kokkuhoiu ning majanduse elavdamisega. Peamine raamistik on valitsuse ebaefektiivsuse ja "valetava poliitika" rõhutamine. Poliitika on tugevalt suunatud valitsuse soorituse ja eetiliste standardite kritiseerimisele.

Poliitiline fookus on valitsuskoalitsiooni lubaduste murdmisel, eriti keskmise pensioni tulumaksuvabastuse kaotamisel, mida nimetatakse "valetavaks poliitikaks". Esineja võtab tugeva vastuseisu positsiooni maksutõusude kaskaadi suhtes, rõhutades vajadust ratsionaalse juhtimise järele. Poliitiline raamistik on selgelt tulemuspõhine ja väärtuspõhine (ausus), hoiatades rahvast valitsusparteide usaldamise eest eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Kõneleja võtab tugeva vastanduva positsiooni ametis oleva valitsuse majanduspoliitika suhtes, süüdistades seda Eesti konkurentsivõime halvendamises ja majanduse usaldusväärsuse lõhkumises. Poliitiline raamistik on selgelt tulemuspõhine, keskendudes valitsuse ebaõnnestumistele maksutõusude, bürokraatia ja EL struktuurifondide aeglase kasutamise osas. Esmane ülesanne on valitsuse majandusvaenulikest sammudest loobumine.

Poliitiline fookus jaguneb kaheks: tugev väärtuspõhine toetus Ukraina abistamisele külmutatud Vene varade arvelt, nähes selles pretsedendi loomise väärtust, ning terav vastuseis valitsuse vasakpoolsele, piiranguid ja makse kehtestavale "kliimasotsialismile". Ta kaitseb jõuliselt Eesti koduomanikke, metsaomanikke ja ettevõtjaid täiendavate koormiste eest. Seisukohad on valdavalt poliitika- ja väärtuspõhised, rõhutades majandusvabadust ja riigi rahanduse korrastatust.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse rahandusliku juhtimise vastane, rõhutades riigieelarve eesmärkide läbikukkumist aastatel 2023, 2024 ja mustema stsenaariumi 2025. aastaks. Kõneleja nõuab konkreetseid numbrilisi andmeid eelarve täitmise kohta, viidates suurele segadusele riigi rahanduslikus olukorras. Tegemist on jõulise, tulemuspõhise kriitikaga valitsuse finantspoliitika aadressil.

Kõige olulisem teema on Vene kodanike valimisõiguse peatamine või äravõtmine julgeolekukaalutlustel. Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud valimisõiguse piiramisele, rõhutades vajadust "tões elada" ja lõpetada avalikkusega manipuleerimine. Tegemist on tugevalt väärtuspõhise ja julgeolekukesksusega raamitud seisukohaga.

Poliitiline positsioon on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes valitsuse rahanduspoliitika kriisile ja Maastrichti kriteeriumite eiramisele. Samuti on esiplaanil tugev vastuseis Riigikogu kodukorraseaduse rikkumisele, mis väljendub muudatusettepanekute meelevaldses kokkusidumises. Toetab jõuliselt Vene oligarhide varade kasutuselevõtu seaduse kiiret rakendamist, nähes selles rahvusvahelise pretsedendi loomise võimalust.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, nõudes peaministri tagasiastumist seoses juhtimis- ja otsustamatuskriisiga valitsuses. Peamised rõhuasetused on majanduslangusel, maksutõusude kahjulikkusel ja vajadusel vähendada valitsemiskulusid. Poliitika raamimine on selgelt tulemuspõhine, rõhutades Eesti positsiooni Euroopa suurimas majanduslanguses.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline Kaja Kallase valitsuse suhtes, nõudes peaministri ja valitsuse tagasiastumist otsustusvõimetuse ja "valetava poliitika" tõttu. Peamised teemad on Eesti eraldamine Venemaa mõjuruumist (sh kirikulõhe lahendamine ja agressorriigi kodanike valimisõigus) ning eestikeelsele haridusele ülemineku jõuline rakendamine. Kuigi haridusministri umbusaldust toetatakse, ei ole etteheide eestikeelsele haridusele ülemineku osas põhimõtteline, vaid puudutab valitsuse suutmatust täita palgalubadusi ja lahendada kriise. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, keskendudes julgeolekule ja rahvuslikule huvile.