Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja näitab põhjalikku teadmist Vladimir Sveti 2018. aasta intervjuu sisust, osundades täpsetele tsitaatidele Krimmi staatuse, sanktsioonide ja Alsace'i variandi kohta. Esitatakse teadmisi Eesti ametlikust välispoliitilisest positsioonist, rahvusvahelisest õigusest ning julgeolekukontrolli protseduuridest (Kaitsepolitseiamet). Samuti viidatakse Nõukogude Liidu lagunemise ja Belovežje lepingute ajaloolisele kontekstile.

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduse ja rahanduse valdkonnas, viidates majanduslanguse pikkusele (kümme kvartalit) ja maksutõusude mõjule maksutuludele (1% nominaalkasvu langus = 150 miljonit eurot vähem tulu). Samuti on ta pädev Riigikogu kodukorraseaduse ja menetlusreeglite osas, kritiseerides seaduse kiirmenetlust ja teise lugemise katkestamise reegli eiramist. Lisaks seab ta kahtluse alla valitsuse poolt maksutõusude põhjendamiseks kasutatud riigikaitse lisakulude (1,6 miljardit eurot) tegeliku suuruse.

Poliitik näitab asjatundlikkust maksunduse ja seadusandliku menetluse vallas, viidates Maksukorralduse seadusele ja õiguspärase ootuse põhimõttele. Ta kasutab konkreetseid finantsandmeid, kritiseerides halduskulude suurust (400 000 eurot) võrreldes puuetega inimeste sentides väljendatud toetustega. Samuti esitab ta oma rehkenduse kaitsekulude (1,6 miljardi asemel pool miljardit) ja EL-i vahendite (kasutatud vaid 5,7%) kasutuselevõtu kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust majandusküsimustes, kasutades Rahandusministeeriumi andmeid maksukoormuse (34%) ja eelarvenumbrite (750 miljonit, 123 miljonit) osas. Ta nõuab valitsuselt spetsiifilisi majandusprognoose, nagu inflatsiooni tõus 2025. aastal ja nominaalne maksukoormus keskmise palga teenijale. Samuti on ta kursis kriitilise julgeolekuolukorra ja välispoliitiliste avaldustega Krimmi teemal.

Kõneleja näitab üles spetsiifilist teadmist maksukorralduse seadusest, tsiteerides konkreetselt § 41, mis puudutab uute maksude jõustumise etteteatamisaega. Ekspertiis keskendub seaduseelnõude põhiseaduslikkuse ja õigusliku ootuse tagamise tehnilistele aspektidele. Samuti on kõneleja teadlik põhiseaduskomisjoni rollist ja pädevusest.