Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu
Kokku istungeid: 5
Täielikult profileeritud: 5
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Stiil on formaalne, tungiv ja kriitiline, rõhutades olukorra tõsidust ja vajadust kaitsta riigi eetost. Kasutatakse nii loogilisi argumente (tsitaatide analüüs ja juriidiliste/faktiliste erisuste rõhutamine) kui ka emotsionaalset apelleerimist (viited Ukraina kogukonna murele). Kõneleja esitab korduvalt retoorilisi küsimusi, nõudes vastuseid ministri varasemate seisukohtade motiivide kohta ("Miks?").
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja süüdistav, kombineerides emotsionaalseid üleskutseid (kirja lugemine puudega lapse emalt) loogiliste ja majanduslike argumentidega. Kasutatakse tugevaid metafoore ("ebakindluse valitsus," "spiraalne inflatsioonikeeris") ning rõhutatakse, et valitsusel puudub rahva toetus ja õigus. Kõneleja on formaalne, kuid terav, pöördudes koalitsiooni poole sarkastiliselt nende "võiduhetke" puhul.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Toon on väga kriitiline, võitlev ja kohati irooniline, eriti sentides väljendatud puudetoetuste teemal. Ta kasutab nii loogilist apelli (viidates seadustele ja eelarvenumbritele) kui ka emotsionaalset apelli, rõhutades ebakindlust ja pahameelt ühiskonnas (üle 80 000 protestiallkirja). Poliitik pöördub otse "armas Eesti rahvas" poole, lubades valitsuse tegevuse lõpetamist.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Toon on konfronteeriv ja terav, väljendades hämmastust valitsuse proportsioonitaju üle eelarvekärpeid käsitledes. Kõneleja kasutab loogilist apellatsiooni, tuginedes konkreetsetele andmetele ja esitades otseseid, faktipõhiseid küsimusi. Ta kasutab irooniat, viidates ministri vastusele kui "väga veidrale" ja lükkab tagasi vastaspoole kaitsetaktika Isamaa positsiooni osas.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Stiil on formaalne, loogiline ja uuriv, esitades ettekandjale detailse tehnilise küsimuse seaduseelnõu põhiseaduspärasuse kohta. Rõhk on seaduslikel argumentidel ja protseduurilisel täpsusel, mitte emotsionaalsetel apellidel. Lühike teine sekkumine ("No miks ka mitte") viitab aga ka võimele lühidalt ja mitteametlikult reageerida.