Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust julgeolekuõiguse ja kirikute seaduse valdkonnas, viidates siseministri kohustustele ja Läti õiguslikule pretsedendile. Samuti on ta kursis eelarvetehnoloogia, majandusprognooside (inflatsioon, majanduskasv) ja maksusüsteemi detailidega, tsiteerides valitsuse analüüsi ja Luminori panga prognoose. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "tegevuspõhine eelarve" ja "reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus".

Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust majandus- ja regulatsioonipoliitika vallas, viidates konkreetsetele kulunumbritele (üle 30 miljoni euro kestlikkusaruandluse kulu) ja maksutõusude mahule (üle miljardi euro). Ta tugineb Rahandusministeeriumi ja Luminori panga prognoosidele ning tsiteerib Kaubandus-Tööstuskoja ja 40 ettevõtlusorganisatsiooni seisukohti. Asjatundlikkus on kõrge fiskaal- ja halduskoormuse teemadel.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust rahanduse ja halduskoormuse arvutamise vallas, nõudes korduvalt seaduseelnõu konsolideeritud maksumuse täpset matemaatilist tehet. Ta viitab spetsiifilistele andmetele seletuskirjast (lehekülg 44) ja esitab oma arvutused (36 miljonit eurot lisakulu), rõhutades detailide olulisust. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "kestlikkusaruanne" ja "audiitorkontrolli teostamise kulu".

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust eelarve- ja finantsjuhtimise küsimustes, kasutades tehnilisi termineid nagu "netopositsioon" ja viidates konkreetsetele eelarvenumbritele (135 000 eurot). Ta tugineb autoriteetidele, tsiteerides põhiseaduslikke institutsioone nagu õiguskantsler ja riigikontrolör, et toetada oma kriitikat baasseaduse eelnõu kohta. Samuti on ta kursis rahvusvahelise õiguse ja genotsiidideklaratsioonide ajalooga.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarve täitmise osas, kasutades täpseid andmeid ülekantud vahendite (1,6 miljardit, 2 miljardit) ja valitsemiskulude kohta. Eriti rõhutatakse tehnilist teadmist eelarveridade manipuleerimisest ja raha rulluvuse loogikast, tuues näiteid valitsuse reservi ja ministeeriumide ülekannete kohta. Samuti käsitletakse maksutõusude ja kärbete proportsioone.

Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusloome protseduurides, nõudes mõjuanalüüside ja seletuskirjade koostajate nimesid ning viidates Ockhami habemenoa põhimõttele. Ta tunneb hästi demograafiliste meetmete mõju hindamise nüansse ja on kursis haldusreformi detailidega, näiteks TTJA sidevaldkonna ametnike arvu kavandatava 44% kasvuga.

Esineja näitab asjatundlikkust energiapoliitika (doteerimine, 4 TW meretuulepargi projekt) ja riigiettevõtete juhtimise (Nordica kaasuse kronoloogia) valdkonnas. Kasutatakse konkreetseid viiteid varasematele avaldustele, kuupäevadele ja parlamendi reeglitele, rõhutades vajadust terviklike analüüside ja lähteandmete avalikustamise järele. Eriti rõhutatakse ametnike vastuseisu ja koalitsioonipartnerite kriitikat otsuste sisulise kvaliteedi puudumise kohta.