Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja on tugevalt majanduskasvu ja stabiilse maksukeskkonna pooldaja, olles vastu ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse lõhkumisele, mida peetakse Eesti konkurentsieelise hävitamiseks. Ta kritiseerib valitsuse poliitikat kui majandusvaenulikku, mis pikendab majanduslangust ja halvendab inimeste toimetulekut, tuues näiteks keskmise palga teenija kaotuse ühe kuupalga ulatuses. Nõutakse valitsemiskulude suuremat kärpimist.

Majandusvaated on tugevalt regulatsioone ja maksutõuse vastustavad, toetades ettevõtlusorganisatsioonide huve. Kõneleja nõuab halduskoormuse vähendamist (regulatsioonide tühistamise lubaduse täitmist) ja süüdistab valitsust majanduse taastumise pidurdamises maksupoliitika kaudu. Ta rõhutab, et maksutõusud (üle miljardi euro) halvendavad keskmist palka teeniva inimese elukvaliteeti.

Majandusvaated on tugevalt ettevõtluskesksed, rõhutades vajadust vähendada bürokraatiat ja halduskoormust majanduslanguse ajal. Kõneleja kritiseerib valitsust majanduse selgroogu murdvate lisakoormiste ja maksutõusude (miljard eurot) kehtestamise eest, mis pikendavad majanduslangust. Uue regulatsiooni (34 miljonit eurot netokulu) kehtestamist peetakse Eesti majandushuvidele mittevastavaks ja vastutustundetuks.

Kõneleja rõhutab fiskaalset distsipliini ja läbipaistvust, nõudes selgust Siseministeeriumi eelarve kärbetes ja vabanevate vahendite kasutamises. Ta kritiseerib majanduslikult keerulises olukorras vastuolulisi kulutusi, nagu kümne täiendava ametniku töölevõtmine vanglateenistusse vangide defitsiidi tingimustes. Ta on kriitiline valitsuse suutmatuse suhtes riigi raha juhtimises.

Kõneleja pooldab ranget fiskaaldistsipliini ja valitsemiskulude kiiret kärpimist, vastandudes valitsuse maksutõusudele, mis on proportsioonis üks kümnele. Majanduslikud vaated rõhutavad riigi ressursside otstarbekat haldamist ja ebavajalike toetuste (nt Hiina elektriautode toetus, kliimauuringute agenda) kaotamist.

Majanduslikud vaated ilmnevad perepoliitika kaudu: vastuseis perede hüvede vähendamisele (vanemahüvitise ülempiiri alandamine), kuna see loob peredes ebakindlust. Samuti kritiseeritakse haldusreformi, mis tekitab ametnikkonnas ärevust ja stressi.

Majandusvaated keskenduvad riigiettevõtete (Nordica) haldamise ja suurte energiaprojektide (meretuulepargid) doteerimise läbipaistvusele ja põhjendatusele. Nõutakse, et majanduslikud otsused, eriti toetuste osas, põhineksid täielikel ja avalikel analüüsidel. Esineja viitab ka Nordica võimaliku erastamise või tegevuse lõpetamise vajadusele.